Saturday, October 31, 2009
30 Päeva Austraalias
Vahepeal ei olnud suurt põhjust midagi juurde kirjutada. Käisime Sindyga maad avastamas , et pärast saaks siia midagi pajatada. Tegelikult takistuseks oli ka interneti võimaluse puudumine. Võtab ju lausa värisema, mis mõttes ei pääse facebooki rohkem kui 24h?!! :D ei, tegelikult nii on lahe ka, saabki võtta ette 3-4 km tervisematka raamatukokku, kus on u 100 samasugust jorssi (enamjaolt Kesk-Aasiast of course), kellel on näo peal kirjas, et neil on interneti suhtes seis sama.
Mind hakkas tegema murelikuks see liiga lebo "no-worries" olukord. Raha kahaneb, tööandjad ei võta ühendust, õlu on kallis. :) Mitme inimesega oli peetud intervjuusid, mulle väga meeldis siuke koht nagu Footgear, kellel on mingi 4 väiksemat sorti poekest, kus müüakse jalanõusid eesotsas MERRELL brändi omasid. Mul oli nii hea meel kõik need mudelid ära tunda, ja valik oli tõesti suur. Sellised mudelid, mis Eestis ei müüks isegi Hulludel päevadel, olid siin ALATES 200 AUD ilusti leti peal! Kuid, sinna tööle saamine on mul ikka veel küsimärgi all, võibolla jõuludeks nad tahavad asendada natuke. Nukker ma siiski ei ole, sest, ehheeehee, pole ju põhjust....... Ma sain tööle matkapoodi nimega KATHMANDU.(www.kathmandu.com.au) Asukoht: Täiesti Brisbane business district rajoonis, koolitus on nädal ja selle makstakse kinni, palk on hea, lubatkase palju töötunde, sest ehitatakse veel üks Kathmandu pood, ka kesklinna, ja siis üks meeskond hakkab olema 2 poe peale. Meid õpetab siuke muhe 30-ne neiu, kes teeb nalja ja ropendab, kuid hoiab distsipliini. Kõikide CVde hulgast on võetud koos minuga veel 4 inimest - üks rootslane, üks britt, üks usakas ja üks kohalik tüdruk. Minule on kergenduseks see et ma ei kuule seda Austraalia hullu aktsenti, teatud väljendite arusaamisega on mul olnud veel probleeme. Koolitaja on kanadalane, ja mänedžer on šveitslane. selline tiim. kõik on siin pikalt olnud, mina olen ainuke selline suht jõhvikas. Nädal aega käime läbi kogu sortimendi, termoaluspesu, seljakotid, joped, telgid, magamiskotid, aksessuaarid, jalanõud, ja palju muud. Infot on palju, enne soovitamist kliendile tuleb see kõik meelde jätta. Õnneks teatud asjade kohta on olnud juttu mul USAs kolledzis kus käisin. (kuidas riietuda enne matka, mida võtta kaasa mäkke või jõkke jne). See teeb elu kergemaks.
Samuti, mul on hea meel et palju tehnilist juttu olen ma ka enne kuulnud seoses ICEPEAKiga.
Tööle võin tulevikus tulla kasvõi jalgrattaga, sest ei ole üldse see pood elamiskohast kaugel. Nagu Fred Flinstone, hakkan ma tulema tööle ja plastikkaardi läbitõmbamisega kinnitama, et see ja see kell olen saabunud. 30 min on lõuna ja veel mingid pausid, mida tuleb ka kaardi abil ära näitama. Väljastatakse ka personali eririietus. Siis on veel siuke tüng tehtud, et palgatakse ühte agentuuri kes saadab poodidesse "secret shopper"it, sellist venda, kes tuleb ja mängib ostjat, a samas teeb analüüsi sinu töö, hoiaku, müügioskuse, keeleoskuse, väljanägemise jne kohta. Need vennad on kõik kunagised võmmid, ja pärast pidi neid analüüse olema naljakas lugeda. Kuid asi on tõsine, kui ma ei kogu mingi teatud arv punkte, siis on "head aega". Sedaa võib juhtuda paar korda aastas, kuid siiski….
Siis on poel igast ettevõtmisi, minnakse koos kuskile tripima, mingi eelarve on olemas, juhuks kui keegi lahkub ja on vaja pidu maha pidada, või ükskõik mida teha. Mingi perioodi möödudes saab tooteid väga hea hinnaga endal soetada See ei ole prioriteet, kuid siiski üks tore variant. KATHMANDU on brändshop, mis tähendab, et neil on kõik asjad Kathmandu brändi omad, või tütarfirmade omad, ja lisaks nad võtavad veel juurde Salomoni tosse ja veel natuke midagi. Sellel ketil on poode palju, näiteks Sidneys on olemas pood ka, juhul kui me otsustame minna edasi Sidneysse elama, siis mul on võimalus töötada sealses poes. Ühesõnaga, üritan parimat anda, et olla tubli tööline, ja hästi teenida.
Vahepeal oleme võtnud tuuri Surfers paradise'i, mis on palmi- ja rannarohke kuurortlinn. Ja seal, päriselt, keset linnatänavat liiguvadki ringi vennad hüdrokostüümis, surfilaud käes. Seal saime kokku Katiga ja tema sõbrantsiga, kes osutusid samuti olema seal puhkamas samal ajal. Arutasime natuke tänapäeva asju, läksime laiali. See oli vahva ühe päeva reis, Brisbanist sõidab elektrirong ca tunnike sinna. Samuti on vahepeal käidud meil Sindyga känguru- ja koaalavarjupaigas. Nõrkasid või haigeid loomi püütakse metsas kinni, tuuakse varjupaika, ja hoolitsetakse nende eest. Selles kohas tegin järelduse, et kängurud on jumala lahedad loomad. Me ei piirdunud ühe reisiga loodusesse, ja käisime veel üks päev kohas nimega Brisbane Forest Park, kus nägime seda pardininaga looma Platypus't. Vene keeles on UTKONOS! :) Ja samuti sai seal teha "ülivärskendava" matka kuivasse metsasse pikkusega ca 5 km. Mulle väga meeldis, lisaks, keset matka kohtasime puu küljes ühe eriti suure sisaliku, mis oli ebatavaliselt sile ja suur. Üldse, täiesti hull loomaaed on see koht ikka. Peatustes, rannapromenaadidel, tee peal, saadavad mind tihtipeale kaasa igasugused imelinnud ja draakonid. Korra sai tehtud üks selline üritus mis hõlmas rohkem inimesi kui ainult mina ja Sindy: saime pühapäeval kokku ühes pubis-restos kus on pühapäeva kampaania korras terve pitsa ja 1 õlle hind kokku 7 dollarit. (pärast vaatasime järgi: kui tulla mõnel muul päeval , on Pitsa 19 taala, õlu 6 taala. Sääst missugune!). Peale 4 või 5 pizzat (tavaline värk eks ole), suundusime kohta nimega PowerHouse kus toimus Comedy Club. Vennad tulid ja purskasid nalju välja. Aussie stiilis nalju. Vahest päris kiireid nalju, et ma ei jõudnud järele. Kokkuvõttes oli lõbus.
Üldiselt tundub et asi sujub, küll mitte nii nagu alguses tundus. Ma arvasin et olen koheselt hõivatud ja muu jaoks aega jääb napilt. Tegelikult aega jääb. Saan teha sporti näiteks.
Mõningaid eespool mainitud tegevusi saab ka vaadelda illustreeritud kujul. Pildigalerii konstantselt uueneb aadressil: http://picasaweb.google.com/Sindy654
PS: Viljarile - ei, see ei olnud minu pick-up truck. haha.
Troopilised tervitused,
Maksim
Sunday, October 18, 2009
Saturday, October 17, 2009
10 päeva Austraalias
Tere sõbrad. Kirjutangi nüüd täitsa uuest kontinendist. Kuulge, siin on täitsa mõnus ju. Räägin natuke detailsemalt:
Minu marsruut oli Stockholm-peking-Sidney-Brisbane, kokku 33 tundi lendamist. Kui ma olin teel siia, siis hakkas pinge kasvama juba Stockholmis, kui pagasile tehti check-in Brisbaneni, aga pilet vormistati ainult Sidneyni. AirChina lennukis Stockholm-Beijing anti süüa desserdiks, mida te arvate?? Valio Alma Virsiku jogurti, valmistaja: Eesti. Kus hiinlased üllatavad ikka! Ja siis küsisin kauba peale õlut. Toodi! vt pic: Siis Pekingis oli tollikontroll nagu Eesti-Vene piiril, hiina vennad nalja ei mõistnud, ega inglise keelt ka mitte. Ja pekingi lennujaamast on ka pilt:
Aga suur pingelangus tuli Sidneys, kui customs ja immigration töötaja võttis mu passi, hoidis seda täpselt 2 sekundit, ja ilma midagigi küsimata pani AUT templi sõnadega „welcome, mate“. Mäletatavasti 2007ndal USAsse saabudes pidin tollis pikalt ja laialt seletama, miks tulin, mida teen, palja raha kaasas, kes tuleb vastu jne… saabusin „no worries“ tsooni. Tegin veel varahommikul eelnevalt lennukis salaja telefoniga pildi. Siis Sindney lennujaama ootesaalis oli minu vastas suur reklaambänner MERRELL jalatsiga, mis mind kohe väga rõõmustas. ;)
27-153 Lambert st, Kangaroo point,
Brisbane, QLD, 4069
Elamine on lihtsalt super. Harjunud USAs igasugustes nurkades pesitsema, ei osanud ma sellist glamuuri Austraalias oodata. Rõdu pealt on vaade selline:
Võtsime rahulikuma tempo, olen olnud siin 10 päeva, mille jooksul sai käidud troopilistes parkides, suudeldud känguruga, sõidetud ookeani äärde kohta nimega Redcliffe, tehtud pangakonto, tel.nr, oluline tax file number, ja käidud tööd otsimas, seda nii online kui otse toomas kätte. Toimib asi mõlematpidi. Aga nii lihtne see ka ei ole, nagu ma algul arvasin. Tõsine tööandja tahab pikaajalist suhet, mitte aastast viisat. Käisin läbi mingi 15 matkapoodi, mõned alkopoed ja ühe seikluskeskuse, online saatsin vist üle 30 päringu. Kuid õnneks sain ma ennast müüdud niipalju, et järgmine nädal on mul intervjuud neljas eri firmas. Kivi kotti, thumbs up, või kuidas peab ütlema? Uda4i!! J
Mis veel…….10 päevaga harjub ära niipalju juba, et pika nokaga ringi sebivad iibise linnud on tüütud, tüütu on ka papagoide karjumine pea kohal, suur sisalik iguana pargis ei ole ka mingi ime. J Ok ok, ma tegelt naudin täiega. Toit on ka väga hea, saab süüa tervislikult, kallid on just asjad mida ei pea alati tarbima: leib, kartul. Ma leidsin ka toitu, mida meeldis USAs osta, kuid Selverites seda ei olnud. Peale mu tulekut oli algul vihmane ja tuuline, nagu ma oleks sellise kliima Skandinaaviast kaasa haaranud. Kuid nüüd on kõik „maha rahunenud“, soe on ja päikest on palju.
Suured kallid sõpradele. Vbla tahate midagi küsida?
Tsau















