Thursday, December 31, 2009
Sunday, December 27, 2009
Austraalia: 86 PÄEVA
Tere kallid,
Pajatan siia oma järjekordse loo. Aga kõigepealt: ilusaid jõule kõigile!, edukat tulevat uut aastat! See on natuke maagiline aeg, selle vastu ei saa midagi öelda. Võib juhtuda igasugu positiivseid imesid! ;) Kõike ilusat!
Maksimil on läinud siin põnevalt. Alustaks tööst. Meil ehitati välja uus Kathmandu pood, mis on täiesti Brisbane CBD kesklinnas (minge Google mapi street view 193 Albert Street, Brisbane). Seoses sellega pidime vana poe korraks sulgema, et saada uuele poele keskenduda. Ettevalmistamine meenutas aega millal valmistati ette Tax Free pood TALLINK Victorial. Esimese päeva organiseerimine juhtkonna poolt oli kesine (see oli siis kui rekka täis kaupa oli jäetud meile loading dockile), aga pärast oli arendatud süsteem ja see toimis. Ma ei ole nii kiiret kaupluse ettevalmistamist näinud! Asi selles, et kui me alustasime, poel olid puudu uksed, kassad, laoruum oli värvimata. Seda tegid ehitajad, ja meie oma Kathmandu kastidega, kärudega sebisime ringi, sorteerisime, paigutasime riiuleid. Meile tulid appi mõned üksikud Kathman“dudes“ naaberpiirkondadest Gold coast, Sunshine coast noored. Kokku oli vist meid mingi 15 inimest konstantselt midagi tegemas, keegi ei nutnud, kõik rabasid, mulle väga meeldis, nii sõbruneb inimestega kiiremini. Ehitajad nägid meie ringisebimist, ja see vist andis neile energiat. Ühesõnaga, pood rajanes silme ees. Ja see pood on kahel korrusel! Eesmärk oli avada pood kohe kui on valmis, mingit kindlat kuupäeva ei olnud paigas, sest olime niigi hilinemas ehitajate pärast. Tulemus: 4 päevaga sai tehtud kõik, laupäeval kell 7 õhtul lõpetasime, tegime mõned õlled, ja pühapäeval hommikul juba uurisime kuidas need suured vitriini klaasuksed lahti käivad. Mina olen rahul, kuid meie juhtkond ja vanad olijad on vist väga harjunud vana poe reeglitega, ning nende poliitika suht jätkub. Tulemusena ma pidin saama 2 korda rohkem töötunde, sest 2 poodi pidid olema lahti ühel ajal. Kuid Kathmandu ei ole frantsiis, siis ei saa manager otsustada väga midagi (Nagu Tallinkis ) , Kathmandu peakontor otsustas vana poe jättagi lukku. Seega siis, mul peaaegu sama arv töötunde mis oli. Kui nii jätkub, siis minu järgmine blogipostitus on uuest kohast kuhu me Sindyga kolime, või oleme kolinud. Aeg ei oota, Austraalias peab reageerima kiiresti.
Üks naljakas juhtum toimus, millest Sindy kirjutas oma blogis ka. Tahtsime väga minna „karussellidele“ kuskile, või veeparki, valisime päevi, mil mõlemad oleme vabad ja puhanud ja ilmaprognoos ei vea alt. Valisime Wet’n’Wild veepargi, telekas tuleb tast palju reklaami, korterinaaber kiitis ka. Uurisime rongiaegu, ärkasime varakult, võileivad kaasas, tublid sellised. Rongid ei käi tihti sinnakanti, arvestasime just selle rongiajaga. Rongijaamas aga läksime rongi peale olles kindlad et see on see õige. Rong tuli, läksime sisse, lõpppeatuses avastame – Cleveland! Aga pidi olema Helensvale! Teisisõnu: vale rong, absoluutselt vale suund, vale siht! Õige rong oli vist meie taga alguses, 2 minutit maas, ja siis keeras Wet’n’Wildi poole. Kui saabusime ,oli umbes 4 minutit selline nukker tunne, kuid päike paistis ja Sindy tahtis seda Clevelandit uurida siiski. Siin oli ka infoputka, kus kukuti soovitama mida me võiks avastada siinkandis. See elavdas väga Sindyt, kuid mind see võttis jonnima. Tahtsin ju veeparki, üüüäääää! Mul oli ikka päris häbi pärast et jonnisin, see Cleveland oli igatpidi seda väärt et eksida sinna! Sindy picasa fotoalbumis on pildid üleval, need pildid on hetkeseisuga parimad mis meil on! Sest Clevelandist läks praamike saarele North Stradbroke, kus meie fotoshoot alguse võttiski. Kaasas olid võileivad ja vesi, päev oli veedetud super lahedalt. Vaadake pilte: http://picasaweb.google.com/Sindy654
Ka Wet’n’Wildi me sattusime lõpus. See on vabaõhu käes olev veelõbustuste koht, mis töötab iga päev, ja nii aastate ja aastate jooksul. Mina ei ole suures veepargis kunagi enne käinud, siiani suurem oli Saaremaa Georg Ots SPA, kus basseini läheb väike toruke. Seega eeldasin maksimaalselt ennast välja elada Wet’n’Wildis. Kuid vihma sadas enamik ajast, torus lõin ära küünarnukid, ja oodates oma korda järjekorras valitses ümbruses kanalisatsiooni lõhn. Aga, ei, millest ma räägin, seal oli ikkagi supperrr! Sihuke lõbustus nimega Kamikaze, oli eriti ekstreem, ja me tegime need kõik ära, ning pidasime vastu kuni pargi sulgemiseni.
Ja siis me käisime mägedes. Sindy sõbranna Elina pidas oma sünnipäeva nii, et ta tuli meile järele autoga ja meie edasine siht oli Glasshouse mountains. Me tahtsime kuskil maha istuda et tähistada, kuid kõik istumiskohad sulgesid meie silme ees. Üks pizza koht oli avatud, ja see oli tore ja kodune. Ja tee peal sinna ja tagasi on ka tehtud mõned pildid, kus läbi pilvide paistab välja Glasshouse ebaühtlane maastik.
Jõulud on läbi praeguseks, jõulupäeval oleme Sindyga olnud mõlemad tööl, otsustasime et ei hakka suurejoonelist midagi korraldama. Nihutasime 1 päev edasi, kus mõlemad vabad, tegime süüa, grillisime, jõime veini. Juba üle nädala sajab periooditi siin Queenslandis vihma. Seega väga väljas hetkel ei käi. Nu mis seal ikka teha, lund ju ei ole. Ja siis helistan vanematele Eestisse, ja Teil seal lund nabani. Võtab natuke kadestama ju mis? Siis olid meil veel jõulud Part II , meie šveitslaste tuttavate juures, kes on paarike ja nad on Sindy töökaaslased. Nemad elavad majakeses ratastel, ja nad pargivad ühes lahedas karavan pargis kus ümberringi kasvavad mangopuud, ja kell 5 hommikul papagoide karjumine ei lase magada. Seal me, + veel 2 tuttavat istusime ja tähistasime ja nautisime väljas bussi juures, tegime fondüüd, jõime veini, jagasime kigitusi. Kuusepuu oli väike ehitud dekoratiivne kaktus. Taustaks oli nahkhiirte karjumine (nad teevad häält täpselt nagu ahvid). Sellised siis jõulud. Vana aasta tõotab olema ka ekstreemne, Sindyt kutsuti tööle, ta pakkus vastu tingimusena välja, et ka mina oleksin võetud tööle sel päeval. Ja nad nõustusid, et siis minu esimene tööpäev hospitality firmas on vana aasta õhtul. Aga kui uus aasta on vastu võetud töiselt, siis pidi terve aasta töine olema. Et siis, on see ok, kui järgmine blogipostitus tuleb aastal 2011??
….Haha, ei ma kindlasti kirjutan varem.
Kallid kõigile, olge tublid, ja andke märku endast, ja ükskõik mis tagasisidet, see nii soojendab.
Maksim
Pajatan siia oma järjekordse loo. Aga kõigepealt: ilusaid jõule kõigile!, edukat tulevat uut aastat! See on natuke maagiline aeg, selle vastu ei saa midagi öelda. Võib juhtuda igasugu positiivseid imesid! ;) Kõike ilusat!
Maksimil on läinud siin põnevalt. Alustaks tööst. Meil ehitati välja uus Kathmandu pood, mis on täiesti Brisbane CBD kesklinnas (minge Google mapi street view 193 Albert Street, Brisbane). Seoses sellega pidime vana poe korraks sulgema, et saada uuele poele keskenduda. Ettevalmistamine meenutas aega millal valmistati ette Tax Free pood TALLINK Victorial. Esimese päeva organiseerimine juhtkonna poolt oli kesine (see oli siis kui rekka täis kaupa oli jäetud meile loading dockile), aga pärast oli arendatud süsteem ja see toimis. Ma ei ole nii kiiret kaupluse ettevalmistamist näinud! Asi selles, et kui me alustasime, poel olid puudu uksed, kassad, laoruum oli värvimata. Seda tegid ehitajad, ja meie oma Kathmandu kastidega, kärudega sebisime ringi, sorteerisime, paigutasime riiuleid. Meile tulid appi mõned üksikud Kathman“dudes“ naaberpiirkondadest Gold coast, Sunshine coast noored. Kokku oli vist meid mingi 15 inimest konstantselt midagi tegemas, keegi ei nutnud, kõik rabasid, mulle väga meeldis, nii sõbruneb inimestega kiiremini. Ehitajad nägid meie ringisebimist, ja see vist andis neile energiat. Ühesõnaga, pood rajanes silme ees. Ja see pood on kahel korrusel! Eesmärk oli avada pood kohe kui on valmis, mingit kindlat kuupäeva ei olnud paigas, sest olime niigi hilinemas ehitajate pärast. Tulemus: 4 päevaga sai tehtud kõik, laupäeval kell 7 õhtul lõpetasime, tegime mõned õlled, ja pühapäeval hommikul juba uurisime kuidas need suured vitriini klaasuksed lahti käivad. Mina olen rahul, kuid meie juhtkond ja vanad olijad on vist väga harjunud vana poe reeglitega, ning nende poliitika suht jätkub. Tulemusena ma pidin saama 2 korda rohkem töötunde, sest 2 poodi pidid olema lahti ühel ajal. Kuid Kathmandu ei ole frantsiis, siis ei saa manager otsustada väga midagi (Nagu Tallinkis ) , Kathmandu peakontor otsustas vana poe jättagi lukku. Seega siis, mul peaaegu sama arv töötunde mis oli. Kui nii jätkub, siis minu järgmine blogipostitus on uuest kohast kuhu me Sindyga kolime, või oleme kolinud. Aeg ei oota, Austraalias peab reageerima kiiresti. Üks naljakas juhtum toimus, millest Sindy kirjutas oma blogis ka. Tahtsime väga minna „karussellidele“ kuskile, või veeparki, valisime päevi, mil mõlemad oleme vabad ja puhanud ja ilmaprognoos ei vea alt. Valisime Wet’n’Wild veepargi, telekas tuleb tast palju reklaami, korterinaaber kiitis ka. Uurisime rongiaegu, ärkasime varakult, võileivad kaasas, tublid sellised. Rongid ei käi tihti sinnakanti, arvestasime just selle rongiajaga. Rongijaamas aga läksime rongi peale olles kindlad et see on see õige. Rong tuli, läksime sisse, lõpppeatuses avastame – Cleveland! Aga pidi olema Helensvale! Teisisõnu: vale rong, absoluutselt vale suund, vale siht! Õige rong oli vist meie taga alguses, 2 minutit maas, ja siis keeras Wet’n’Wildi poole. Kui saabusime ,oli umbes 4 minutit selline nukker tunne, kuid päike paistis ja Sindy tahtis seda Clevelandit uurida siiski. Siin oli ka infoputka, kus kukuti soovitama mida me võiks avastada siinkandis. See elavdas väga Sindyt, kuid mind see võttis jonnima. Tahtsin ju veeparki, üüüäääää! Mul oli ikka päris häbi pärast et jonnisin, see Cleveland oli igatpidi seda väärt et eksida sinna! Sindy picasa fotoalbumis on pildid üleval, need pildid on hetkeseisuga parimad mis meil on! Sest Clevelandist läks praamike saarele North Stradbroke, kus meie fotoshoot alguse võttiski. Kaasas olid võileivad ja vesi, päev oli veedetud super lahedalt. Vaadake pilte: http://picasaweb.google.com/Sindy654
Ka Wet’n’Wildi me sattusime lõpus. See on vabaõhu käes olev veelõbustuste koht, mis töötab iga päev, ja nii aastate ja aastate jooksul. Mina ei ole suures veepargis kunagi enne käinud, siiani suurem oli Saaremaa Georg Ots SPA, kus basseini läheb väike toruke. Seega eeldasin maksimaalselt ennast välja elada Wet’n’Wildis. Kuid vihma sadas enamik ajast, torus lõin ära küünarnukid, ja oodates oma korda järjekorras valitses ümbruses kanalisatsiooni lõhn. Aga, ei, millest ma räägin, seal oli ikkagi supperrr! Sihuke lõbustus nimega Kamikaze, oli eriti ekstreem, ja me tegime need kõik ära, ning pidasime vastu kuni pargi sulgemiseni.
Ja siis me käisime mägedes. Sindy sõbranna Elina pidas oma sünnipäeva nii, et ta tuli meile järele autoga ja meie edasine siht oli Glasshouse mountains. Me tahtsime kuskil maha istuda et tähistada, kuid kõik istumiskohad sulgesid meie silme ees. Üks pizza koht oli avatud, ja see oli tore ja kodune. Ja tee peal sinna ja tagasi on ka tehtud mõned pildid, kus läbi pilvide paistab välja Glasshouse ebaühtlane maastik.
Jõulud on läbi praeguseks, jõulupäeval oleme Sindyga olnud mõlemad tööl, otsustasime et ei hakka suurejoonelist midagi korraldama. Nihutasime 1 päev edasi, kus mõlemad vabad, tegime süüa, grillisime, jõime veini. Juba üle nädala sajab periooditi siin Queenslandis vihma. Seega väga väljas hetkel ei käi. Nu mis seal ikka teha, lund ju ei ole. Ja siis helistan vanematele Eestisse, ja Teil seal lund nabani. Võtab natuke kadestama ju mis? Siis olid meil veel jõulud Part II , meie šveitslaste tuttavate juures, kes on paarike ja nad on Sindy töökaaslased. Nemad elavad majakeses ratastel, ja nad pargivad ühes lahedas karavan pargis kus ümberringi kasvavad mangopuud, ja kell 5 hommikul papagoide karjumine ei lase magada. Seal me, + veel 2 tuttavat istusime ja tähistasime ja nautisime väljas bussi juures, tegime fondüüd, jõime veini, jagasime kigitusi. Kuusepuu oli väike ehitud dekoratiivne kaktus. Taustaks oli nahkhiirte karjumine (nad teevad häält täpselt nagu ahvid). Sellised siis jõulud. Vana aasta tõotab olema ka ekstreemne, Sindyt kutsuti tööle, ta pakkus vastu tingimusena välja, et ka mina oleksin võetud tööle sel päeval. Ja nad nõustusid, et siis minu esimene tööpäev hospitality firmas on vana aasta õhtul. Aga kui uus aasta on vastu võetud töiselt, siis pidi terve aasta töine olema. Et siis, on see ok, kui järgmine blogipostitus tuleb aastal 2011??
….Haha, ei ma kindlasti kirjutan varem.
Kallid kõigile, olge tublid, ja andke märku endast, ja ükskõik mis tagasisidet, see nii soojendab.
Maksim
Saturday, December 19, 2009
Thursday, December 3, 2009
Mis mari see on?
Täna proovisin. Suuruselt ja kujult maasikas. Välimus: pool vaarikas, pool kookos. Maitse: vähem magusam kui murakas.
60 päeva Austraalias
Aye aye, mis toimub?
Olen olnud üks pai poiss, Sindy tõi raamatukogust raamatuid, mis osutusid päris põnevateks. Juba alustasin kolmandat action-series lugu. avastasin enda jaoks sellist kirjanikku nagu John Grisham, ning tema stiil on päris kaasaegne ja palju saab teada seadustest ja nende eiramise võimalustest USAs. Raamatute lugemine on kombineeritud masseini minemisega, selline kombinatsioon teeb pea targaks ja keha päevitunumaks :) Kuid liiga palju ujuda ei ole ka hea. Akttivse suplemise tulemusena sain endale sellise haiguse nagu SWIMMERS EAR. Seda mul pole enne kunagi olnud, sellepärat vist ei teagi kuidas ta Eesti keeles kõlab. Kõrvasse sügavale aju lähedale sattus vett ja see on nagu mingi pinge all seal. oli valus 4 päeva. viimased kaks päeva oli valus naeratada, süüa, ja üldse grimasse teha. Ravima seda pidi 2 päeva. Nüüd on kõik hästi. KOhalik aborigeeninäoga töökaaslane ütles et tema on kogu aeg õli kõrva valanud peale suplemist. Selline meetod siis kohalikkel.
Nüüd jõudsin ka sinnastaadiumi kus eristan kergesti Briti ja Aussie aktsente omavahel. jah, naerge, minu jaoks olid nad väga sarnased, kui võrrelda USA "murrakuga". On ka eri sõnu austraalia slängis, mida nad vahest kasutavad vesteldes, kuid kõiki sõnu ma ei tea, mis teeb mind vahest kliendiga suheles suht ebakompetentseks. Hiljuti tuli üks naine ja küsis mingit asja, mille nimetus oli mulle võõras. Pärast selgus et see oli spets magamiskott koos magamise mattiga õmmeldud kokku asjandus, mida kuskil mujal väga ei olegi leida. Austraalia leiutis pidi olema. Meil seda poes ei ole. :)
Muidu, poest rääkides, siis meil on käimas Christmas Sale! mis annab asju enamasti 50%-60% odavamalt. Inimeste voolavus on elavnenud, ja reeglina ostetakse asju mida vajatakse. Inimesed siiski tulevad sest nad midagi vajavad, mitte sellepärast et asju saab odavalt. enamasti.
hetkel istun mcdonaldsis siin suurte pilvelõhkujate rajoonis, siin saab internetti. kuid siin on päris külm, konditsioneer on liiga hea neil. seega pean minema kohe õue, sest väljas ootab mind soe ja niiske õhtupoolik. head aega.
Olen olnud üks pai poiss, Sindy tõi raamatukogust raamatuid, mis osutusid päris põnevateks. Juba alustasin kolmandat action-series lugu. avastasin enda jaoks sellist kirjanikku nagu John Grisham, ning tema stiil on päris kaasaegne ja palju saab teada seadustest ja nende eiramise võimalustest USAs. Raamatute lugemine on kombineeritud masseini minemisega, selline kombinatsioon teeb pea targaks ja keha päevitunumaks :) Kuid liiga palju ujuda ei ole ka hea. Akttivse suplemise tulemusena sain endale sellise haiguse nagu SWIMMERS EAR. Seda mul pole enne kunagi olnud, sellepärat vist ei teagi kuidas ta Eesti keeles kõlab. Kõrvasse sügavale aju lähedale sattus vett ja see on nagu mingi pinge all seal. oli valus 4 päeva. viimased kaks päeva oli valus naeratada, süüa, ja üldse grimasse teha. Ravima seda pidi 2 päeva. Nüüd on kõik hästi. KOhalik aborigeeninäoga töökaaslane ütles et tema on kogu aeg õli kõrva valanud peale suplemist. Selline meetod siis kohalikkel.
Nüüd jõudsin ka sinnastaadiumi kus eristan kergesti Briti ja Aussie aktsente omavahel. jah, naerge, minu jaoks olid nad väga sarnased, kui võrrelda USA "murrakuga". On ka eri sõnu austraalia slängis, mida nad vahest kasutavad vesteldes, kuid kõiki sõnu ma ei tea, mis teeb mind vahest kliendiga suheles suht ebakompetentseks. Hiljuti tuli üks naine ja küsis mingit asja, mille nimetus oli mulle võõras. Pärast selgus et see oli spets magamiskott koos magamise mattiga õmmeldud kokku asjandus, mida kuskil mujal väga ei olegi leida. Austraalia leiutis pidi olema. Meil seda poes ei ole. :)
Muidu, poest rääkides, siis meil on käimas Christmas Sale! mis annab asju enamasti 50%-60% odavamalt. Inimeste voolavus on elavnenud, ja reeglina ostetakse asju mida vajatakse. Inimesed siiski tulevad sest nad midagi vajavad, mitte sellepärast et asju saab odavalt. enamasti.
hetkel istun mcdonaldsis siin suurte pilvelõhkujate rajoonis, siin saab internetti. kuid siin on päris külm, konditsioneer on liiga hea neil. seega pean minema kohe õue, sest väljas ootab mind soe ja niiske õhtupoolik. head aega.
Friday, November 20, 2009
50 Päeva Austraalias
Hei kõigile. Mul on läinud rahulikult siin. Ikka veel on raskusi saada netti kodust, me ei hakkanud naabritega kamba peale tellima ruuteri, sest siis tuleb sõlmida a la 12 kuu leping. See teeb olukorra raskeks, sest naabrid ise vist ei kavatse niikaua seda ilusat korterit siin üürida. Põhjus miks ma seda kirjutan siin on see, et ma selgitan miks pole mõnele inimesele vastanud facebookis või kuskil.
Muidu aga kurtmiseks põhjus puudub. Oleme võtnud vabamalt, eriti mina, kes ei saa piisavalt töötunde oma tööandjalt, oleme veetnud Sindyga võrdlemisi palju aega meie hoovi basseinis lõõgastudes. Samuti, oleme palju jalutanud. Ma arvan, põhiliselt sellepärast, et meil lihtsalt puudub liikumisvahend. Aga ka sellepärast et niimoodi säästab CityCatiga (sellise jõe katamarraniga mis siin linnas liigub regulaarselt) sõitmise pealt. Jalutada on tervislik, kuigi kohati päris palav. :)
Tööl sujub, kuid aeglaselt. Brisbani kesklinnas pidi detsembris olema avatud uus Kathmandu kauplus. See tähendab et juba nüüd ma peaksin rabama ja tassima vanast poest uute pooddi kaupa, ja sättima riiuleid. Kuid ma ei tee seda. Sest uus pood pole veel valmis, vitriinide taha on näha et seinad on veel värvimata ja inventar puudub. Managerid on ka kurjad, sest mina ja 4 inimest veel olidki tööle võetud eesmärgiga, et oleks kahe poe peale ilusti tööjõudu. Nüüd on aga situatsioon, kus üritatakse lubadustest kinni pidada (mulle lubati palju töötunde) ja ka vanu olijaid mitte solvata. Seega tööta ei jää keegi, lihtsalt, kõik, uued, vanad olijad ja ka managerid saavad vähe töötunde graafikusse. Õnneks elab nii ka ära. Süüa on, tervis on korras, päike paistab. Igaks juhuks olen siin mitmes alko poes ka tööd küsinud. Sain näiteks sellise laheda fakti teada, et alko poed, mis on ilmtingimata eraldi äripinnal (mitte osakonnana Selveris) ei tegutse siiski omapäi. Nad kuuluvad hotellidele või hotellikettile. See on Queenslandi seadus. Alkopood ei tohi olla autonoomne äri selles osariigis.
Meie Sindyga parim lõõgastumispäev on pühapäev. Kirikusse minemise asemel saab pühapäeval tasuta comedy clubi minna, tasuta kinno, 7 dollariga pizza ja õlu, ja muud igast huvitavat, kui jälgida meedias tulevaid üritusi. Mida me ei ole proovinud on kasutada neid grilliapparaate, mis on pea igas pargis paigutatud, et seltskonnad saaks grillida midagi õlle kõrvale. Ma ei ole ka proovinud känguruliha. Seega, see oleks järgmine plaan, grilliga känguruliha pargis spets grillimisasjandusel.
parimat,
maksim
Muidu aga kurtmiseks põhjus puudub. Oleme võtnud vabamalt, eriti mina, kes ei saa piisavalt töötunde oma tööandjalt, oleme veetnud Sindyga võrdlemisi palju aega meie hoovi basseinis lõõgastudes. Samuti, oleme palju jalutanud. Ma arvan, põhiliselt sellepärast, et meil lihtsalt puudub liikumisvahend. Aga ka sellepärast et niimoodi säästab CityCatiga (sellise jõe katamarraniga mis siin linnas liigub regulaarselt) sõitmise pealt. Jalutada on tervislik, kuigi kohati päris palav. :)
Tööl sujub, kuid aeglaselt. Brisbani kesklinnas pidi detsembris olema avatud uus Kathmandu kauplus. See tähendab et juba nüüd ma peaksin rabama ja tassima vanast poest uute pooddi kaupa, ja sättima riiuleid. Kuid ma ei tee seda. Sest uus pood pole veel valmis, vitriinide taha on näha et seinad on veel värvimata ja inventar puudub. Managerid on ka kurjad, sest mina ja 4 inimest veel olidki tööle võetud eesmärgiga, et oleks kahe poe peale ilusti tööjõudu. Nüüd on aga situatsioon, kus üritatakse lubadustest kinni pidada (mulle lubati palju töötunde) ja ka vanu olijaid mitte solvata. Seega tööta ei jää keegi, lihtsalt, kõik, uued, vanad olijad ja ka managerid saavad vähe töötunde graafikusse. Õnneks elab nii ka ära. Süüa on, tervis on korras, päike paistab. Igaks juhuks olen siin mitmes alko poes ka tööd küsinud. Sain näiteks sellise laheda fakti teada, et alko poed, mis on ilmtingimata eraldi äripinnal (mitte osakonnana Selveris) ei tegutse siiski omapäi. Nad kuuluvad hotellidele või hotellikettile. See on Queenslandi seadus. Alkopood ei tohi olla autonoomne äri selles osariigis.
Meie Sindyga parim lõõgastumispäev on pühapäev. Kirikusse minemise asemel saab pühapäeval tasuta comedy clubi minna, tasuta kinno, 7 dollariga pizza ja õlu, ja muud igast huvitavat, kui jälgida meedias tulevaid üritusi. Mida me ei ole proovinud on kasutada neid grilliapparaate, mis on pea igas pargis paigutatud, et seltskonnad saaks grillida midagi õlle kõrvale. Ma ei ole ka proovinud känguruliha. Seega, see oleks järgmine plaan, grilliga känguruliha pargis spets grillimisasjandusel.
parimat,
maksim
Saturday, October 31, 2009
30 Päeva Austraalias
Tere sõbrad,
Vahepeal ei olnud suurt põhjust midagi juurde kirjutada. Käisime Sindyga maad avastamas , et pärast saaks siia midagi pajatada. Tegelikult takistuseks oli ka interneti võimaluse puudumine. Võtab ju lausa värisema, mis mõttes ei pääse facebooki rohkem kui 24h?!! :D ei, tegelikult nii on lahe ka, saabki võtta ette 3-4 km tervisematka raamatukokku, kus on u 100 samasugust jorssi (enamjaolt Kesk-Aasiast of course), kellel on näo peal kirjas, et neil on interneti suhtes seis sama.
Mind hakkas tegema murelikuks see liiga lebo "no-worries" olukord. Raha kahaneb, tööandjad ei võta ühendust, õlu on kallis. :) Mitme inimesega oli peetud intervjuusid, mulle väga meeldis siuke koht nagu Footgear, kellel on mingi 4 väiksemat sorti poekest, kus müüakse jalanõusid eesotsas MERRELL brändi omasid. Mul oli nii hea meel kõik need mudelid ära tunda, ja valik oli tõesti suur. Sellised mudelid, mis Eestis ei müüks isegi Hulludel päevadel, olid siin ALATES 200 AUD ilusti leti peal! Kuid, sinna tööle saamine on mul ikka veel küsimärgi all, võibolla jõuludeks nad tahavad asendada natuke. Nukker ma siiski ei ole, sest, ehheeehee, pole ju põhjust....... Ma sain tööle matkapoodi nimega KATHMANDU.(www.kathmandu.com.au) Asukoht: Täiesti Brisbane business district rajoonis, koolitus on nädal ja selle makstakse kinni, palk on hea, lubatkase palju töötunde, sest ehitatakse veel üks Kathmandu pood, ka kesklinna, ja siis üks meeskond hakkab olema 2 poe peale. Meid õpetab siuke muhe 30-ne neiu, kes teeb nalja ja ropendab, kuid hoiab distsipliini. Kõikide CVde hulgast on võetud koos minuga veel 4 inimest - üks rootslane, üks britt, üks usakas ja üks kohalik tüdruk. Minule on kergenduseks see et ma ei kuule seda Austraalia hullu aktsenti, teatud väljendite arusaamisega on mul olnud veel probleeme. Koolitaja on kanadalane, ja mänedžer on šveitslane. selline tiim. kõik on siin pikalt olnud, mina olen ainuke selline suht jõhvikas. Nädal aega käime läbi kogu sortimendi, termoaluspesu, seljakotid, joped, telgid, magamiskotid, aksessuaarid, jalanõud, ja palju muud. Infot on palju, enne soovitamist kliendile tuleb see kõik meelde jätta. Õnneks teatud asjade kohta on olnud juttu mul USAs kolledzis kus käisin. (kuidas riietuda enne matka, mida võtta kaasa mäkke või jõkke jne). See teeb elu kergemaks.
Samuti, mul on hea meel et palju tehnilist juttu olen ma ka enne kuulnud seoses ICEPEAKiga.
Tööle võin tulevikus tulla kasvõi jalgrattaga, sest ei ole üldse see pood elamiskohast kaugel. Nagu Fred Flinstone, hakkan ma tulema tööle ja plastikkaardi läbitõmbamisega kinnitama, et see ja see kell olen saabunud. 30 min on lõuna ja veel mingid pausid, mida tuleb ka kaardi abil ära näitama. Väljastatakse ka personali eririietus. Siis on veel siuke tüng tehtud, et palgatakse ühte agentuuri kes saadab poodidesse "secret shopper"it, sellist venda, kes tuleb ja mängib ostjat, a samas teeb analüüsi sinu töö, hoiaku, müügioskuse, keeleoskuse, väljanägemise jne kohta. Need vennad on kõik kunagised võmmid, ja pärast pidi neid analüüse olema naljakas lugeda. Kuid asi on tõsine, kui ma ei kogu mingi teatud arv punkte, siis on "head aega". Sedaa võib juhtuda paar korda aastas, kuid siiski….
Siis on poel igast ettevõtmisi, minnakse koos kuskile tripima, mingi eelarve on olemas, juhuks kui keegi lahkub ja on vaja pidu maha pidada, või ükskõik mida teha. Mingi perioodi möödudes saab tooteid väga hea hinnaga endal soetada See ei ole prioriteet, kuid siiski üks tore variant. KATHMANDU on brändshop, mis tähendab, et neil on kõik asjad Kathmandu brändi omad, või tütarfirmade omad, ja lisaks nad võtavad veel juurde Salomoni tosse ja veel natuke midagi. Sellel ketil on poode palju, näiteks Sidneys on olemas pood ka, juhul kui me otsustame minna edasi Sidneysse elama, siis mul on võimalus töötada sealses poes. Ühesõnaga, üritan parimat anda, et olla tubli tööline, ja hästi teenida.
Vahepeal oleme võtnud tuuri Surfers paradise'i, mis on palmi- ja rannarohke kuurortlinn. Ja seal, päriselt, keset linnatänavat liiguvadki ringi vennad hüdrokostüümis, surfilaud käes. Seal saime kokku Katiga ja tema sõbrantsiga, kes osutusid samuti olema seal puhkamas samal ajal. Arutasime natuke tänapäeva asju, läksime laiali. See oli vahva ühe päeva reis, Brisbanist sõidab elektrirong ca tunnike sinna. Samuti on vahepeal käidud meil Sindyga känguru- ja koaalavarjupaigas. Nõrkasid või haigeid loomi püütakse metsas kinni, tuuakse varjupaika, ja hoolitsetakse nende eest. Selles kohas tegin järelduse, et kängurud on jumala lahedad loomad. Me ei piirdunud ühe reisiga loodusesse, ja käisime veel üks päev kohas nimega Brisbane Forest Park, kus nägime seda pardininaga looma Platypus't. Vene keeles on UTKONOS! :) Ja samuti sai seal teha "ülivärskendava" matka kuivasse metsasse pikkusega ca 5 km. Mulle väga meeldis, lisaks, keset matka kohtasime puu küljes ühe eriti suure sisaliku, mis oli ebatavaliselt sile ja suur. Üldse, täiesti hull loomaaed on see koht ikka. Peatustes, rannapromenaadidel, tee peal, saadavad mind tihtipeale kaasa igasugused imelinnud ja draakonid. Korra sai tehtud üks selline üritus mis hõlmas rohkem inimesi kui ainult mina ja Sindy: saime pühapäeval kokku ühes pubis-restos kus on pühapäeva kampaania korras terve pitsa ja 1 õlle hind kokku 7 dollarit. (pärast vaatasime järgi: kui tulla mõnel muul päeval , on Pitsa 19 taala, õlu 6 taala. Sääst missugune!). Peale 4 või 5 pizzat (tavaline värk eks ole), suundusime kohta nimega PowerHouse kus toimus Comedy Club. Vennad tulid ja purskasid nalju välja. Aussie stiilis nalju. Vahest päris kiireid nalju, et ma ei jõudnud järele. Kokkuvõttes oli lõbus.
Üldiselt tundub et asi sujub, küll mitte nii nagu alguses tundus. Ma arvasin et olen koheselt hõivatud ja muu jaoks aega jääb napilt. Tegelikult aega jääb. Saan teha sporti näiteks.
Mõningaid eespool mainitud tegevusi saab ka vaadelda illustreeritud kujul. Pildigalerii konstantselt uueneb aadressil: http://picasaweb.google.com/Sindy654
PS: Viljarile - ei, see ei olnud minu pick-up truck. haha.
Troopilised tervitused,
Maksim
Vahepeal ei olnud suurt põhjust midagi juurde kirjutada. Käisime Sindyga maad avastamas , et pärast saaks siia midagi pajatada. Tegelikult takistuseks oli ka interneti võimaluse puudumine. Võtab ju lausa värisema, mis mõttes ei pääse facebooki rohkem kui 24h?!! :D ei, tegelikult nii on lahe ka, saabki võtta ette 3-4 km tervisematka raamatukokku, kus on u 100 samasugust jorssi (enamjaolt Kesk-Aasiast of course), kellel on näo peal kirjas, et neil on interneti suhtes seis sama.
Mind hakkas tegema murelikuks see liiga lebo "no-worries" olukord. Raha kahaneb, tööandjad ei võta ühendust, õlu on kallis. :) Mitme inimesega oli peetud intervjuusid, mulle väga meeldis siuke koht nagu Footgear, kellel on mingi 4 väiksemat sorti poekest, kus müüakse jalanõusid eesotsas MERRELL brändi omasid. Mul oli nii hea meel kõik need mudelid ära tunda, ja valik oli tõesti suur. Sellised mudelid, mis Eestis ei müüks isegi Hulludel päevadel, olid siin ALATES 200 AUD ilusti leti peal! Kuid, sinna tööle saamine on mul ikka veel küsimärgi all, võibolla jõuludeks nad tahavad asendada natuke. Nukker ma siiski ei ole, sest, ehheeehee, pole ju põhjust....... Ma sain tööle matkapoodi nimega KATHMANDU.(www.kathmandu.com.au) Asukoht: Täiesti Brisbane business district rajoonis, koolitus on nädal ja selle makstakse kinni, palk on hea, lubatkase palju töötunde, sest ehitatakse veel üks Kathmandu pood, ka kesklinna, ja siis üks meeskond hakkab olema 2 poe peale. Meid õpetab siuke muhe 30-ne neiu, kes teeb nalja ja ropendab, kuid hoiab distsipliini. Kõikide CVde hulgast on võetud koos minuga veel 4 inimest - üks rootslane, üks britt, üks usakas ja üks kohalik tüdruk. Minule on kergenduseks see et ma ei kuule seda Austraalia hullu aktsenti, teatud väljendite arusaamisega on mul olnud veel probleeme. Koolitaja on kanadalane, ja mänedžer on šveitslane. selline tiim. kõik on siin pikalt olnud, mina olen ainuke selline suht jõhvikas. Nädal aega käime läbi kogu sortimendi, termoaluspesu, seljakotid, joped, telgid, magamiskotid, aksessuaarid, jalanõud, ja palju muud. Infot on palju, enne soovitamist kliendile tuleb see kõik meelde jätta. Õnneks teatud asjade kohta on olnud juttu mul USAs kolledzis kus käisin. (kuidas riietuda enne matka, mida võtta kaasa mäkke või jõkke jne). See teeb elu kergemaks.
Samuti, mul on hea meel et palju tehnilist juttu olen ma ka enne kuulnud seoses ICEPEAKiga.
Tööle võin tulevikus tulla kasvõi jalgrattaga, sest ei ole üldse see pood elamiskohast kaugel. Nagu Fred Flinstone, hakkan ma tulema tööle ja plastikkaardi läbitõmbamisega kinnitama, et see ja see kell olen saabunud. 30 min on lõuna ja veel mingid pausid, mida tuleb ka kaardi abil ära näitama. Väljastatakse ka personali eririietus. Siis on veel siuke tüng tehtud, et palgatakse ühte agentuuri kes saadab poodidesse "secret shopper"it, sellist venda, kes tuleb ja mängib ostjat, a samas teeb analüüsi sinu töö, hoiaku, müügioskuse, keeleoskuse, väljanägemise jne kohta. Need vennad on kõik kunagised võmmid, ja pärast pidi neid analüüse olema naljakas lugeda. Kuid asi on tõsine, kui ma ei kogu mingi teatud arv punkte, siis on "head aega". Sedaa võib juhtuda paar korda aastas, kuid siiski….
Siis on poel igast ettevõtmisi, minnakse koos kuskile tripima, mingi eelarve on olemas, juhuks kui keegi lahkub ja on vaja pidu maha pidada, või ükskõik mida teha. Mingi perioodi möödudes saab tooteid väga hea hinnaga endal soetada See ei ole prioriteet, kuid siiski üks tore variant. KATHMANDU on brändshop, mis tähendab, et neil on kõik asjad Kathmandu brändi omad, või tütarfirmade omad, ja lisaks nad võtavad veel juurde Salomoni tosse ja veel natuke midagi. Sellel ketil on poode palju, näiteks Sidneys on olemas pood ka, juhul kui me otsustame minna edasi Sidneysse elama, siis mul on võimalus töötada sealses poes. Ühesõnaga, üritan parimat anda, et olla tubli tööline, ja hästi teenida.
Vahepeal oleme võtnud tuuri Surfers paradise'i, mis on palmi- ja rannarohke kuurortlinn. Ja seal, päriselt, keset linnatänavat liiguvadki ringi vennad hüdrokostüümis, surfilaud käes. Seal saime kokku Katiga ja tema sõbrantsiga, kes osutusid samuti olema seal puhkamas samal ajal. Arutasime natuke tänapäeva asju, läksime laiali. See oli vahva ühe päeva reis, Brisbanist sõidab elektrirong ca tunnike sinna. Samuti on vahepeal käidud meil Sindyga känguru- ja koaalavarjupaigas. Nõrkasid või haigeid loomi püütakse metsas kinni, tuuakse varjupaika, ja hoolitsetakse nende eest. Selles kohas tegin järelduse, et kängurud on jumala lahedad loomad. Me ei piirdunud ühe reisiga loodusesse, ja käisime veel üks päev kohas nimega Brisbane Forest Park, kus nägime seda pardininaga looma Platypus't. Vene keeles on UTKONOS! :) Ja samuti sai seal teha "ülivärskendava" matka kuivasse metsasse pikkusega ca 5 km. Mulle väga meeldis, lisaks, keset matka kohtasime puu küljes ühe eriti suure sisaliku, mis oli ebatavaliselt sile ja suur. Üldse, täiesti hull loomaaed on see koht ikka. Peatustes, rannapromenaadidel, tee peal, saadavad mind tihtipeale kaasa igasugused imelinnud ja draakonid. Korra sai tehtud üks selline üritus mis hõlmas rohkem inimesi kui ainult mina ja Sindy: saime pühapäeval kokku ühes pubis-restos kus on pühapäeva kampaania korras terve pitsa ja 1 õlle hind kokku 7 dollarit. (pärast vaatasime järgi: kui tulla mõnel muul päeval , on Pitsa 19 taala, õlu 6 taala. Sääst missugune!). Peale 4 või 5 pizzat (tavaline värk eks ole), suundusime kohta nimega PowerHouse kus toimus Comedy Club. Vennad tulid ja purskasid nalju välja. Aussie stiilis nalju. Vahest päris kiireid nalju, et ma ei jõudnud järele. Kokkuvõttes oli lõbus.
Üldiselt tundub et asi sujub, küll mitte nii nagu alguses tundus. Ma arvasin et olen koheselt hõivatud ja muu jaoks aega jääb napilt. Tegelikult aega jääb. Saan teha sporti näiteks.
Mõningaid eespool mainitud tegevusi saab ka vaadelda illustreeritud kujul. Pildigalerii konstantselt uueneb aadressil: http://picasaweb.google.com/Sindy654
PS: Viljarile - ei, see ei olnud minu pick-up truck. haha.
Troopilised tervitused,
Maksim
Sunday, October 18, 2009
Saturday, October 17, 2009
10 päeva Austraalias
Tere sõbrad. Kirjutangi nüüd täitsa uuest kontinendist. Kuulge, siin on täitsa mõnus ju. Räägin natuke detailsemalt:
Minu marsruut oli Stockholm-peking-Sidney-Brisbane, kokku 33 tundi lendamist. Kui ma olin teel siia, siis hakkas pinge kasvama juba Stockholmis, kui pagasile tehti check-in Brisbaneni, aga pilet vormistati ainult Sidneyni. AirChina lennukis Stockholm-Beijing anti süüa desserdiks, mida te arvate?? Valio Alma Virsiku jogurti, valmistaja: Eesti. Kus hiinlased üllatavad ikka! Ja siis küsisin kauba peale õlut. Toodi! vt pic: Siis Pekingis oli tollikontroll nagu Eesti-Vene piiril, hiina vennad nalja ei mõistnud, ega inglise keelt ka mitte. Ja pekingi lennujaamast on ka pilt:
Aga suur pingelangus tuli Sidneys, kui customs ja immigration töötaja võttis mu passi, hoidis seda täpselt 2 sekundit, ja ilma midagigi küsimata pani AUT templi sõnadega „welcome, mate“. Mäletatavasti 2007ndal USAsse saabudes pidin tollis pikalt ja laialt seletama, miks tulin, mida teen, palja raha kaasas, kes tuleb vastu jne… saabusin „no worries“ tsooni. Tegin veel varahommikul eelnevalt lennukis salaja telefoniga pildi. Siis Sindney lennujaama ootesaalis oli minu vastas suur reklaambänner MERRELL jalatsiga, mis mind kohe väga rõõmustas. ;)
27-153 Lambert st, Kangaroo point,
Brisbane, QLD, 4069
Elamine on lihtsalt super. Harjunud USAs igasugustes nurkades pesitsema, ei osanud ma sellist glamuuri Austraalias oodata. Rõdu pealt on vaade selline:
Võtsime rahulikuma tempo, olen olnud siin 10 päeva, mille jooksul sai käidud troopilistes parkides, suudeldud känguruga, sõidetud ookeani äärde kohta nimega Redcliffe, tehtud pangakonto, tel.nr, oluline tax file number, ja käidud tööd otsimas, seda nii online kui otse toomas kätte. Toimib asi mõlematpidi. Aga nii lihtne see ka ei ole, nagu ma algul arvasin. Tõsine tööandja tahab pikaajalist suhet, mitte aastast viisat. Käisin läbi mingi 15 matkapoodi, mõned alkopoed ja ühe seikluskeskuse, online saatsin vist üle 30 päringu. Kuid õnneks sain ma ennast müüdud niipalju, et järgmine nädal on mul intervjuud neljas eri firmas. Kivi kotti, thumbs up, või kuidas peab ütlema? Uda4i!! J
Mis veel…….10 päevaga harjub ära niipalju juba, et pika nokaga ringi sebivad iibise linnud on tüütud, tüütu on ka papagoide karjumine pea kohal, suur sisalik iguana pargis ei ole ka mingi ime. J Ok ok, ma tegelt naudin täiega. Toit on ka väga hea, saab süüa tervislikult, kallid on just asjad mida ei pea alati tarbima: leib, kartul. Ma leidsin ka toitu, mida meeldis USAs osta, kuid Selverites seda ei olnud. Peale mu tulekut oli algul vihmane ja tuuline, nagu ma oleks sellise kliima Skandinaaviast kaasa haaranud. Kuid nüüd on kõik „maha rahunenud“, soe on ja päikest on palju.
Suured kallid sõpradele. Vbla tahate midagi küsida?
Tsau
Friday, October 9, 2009
Saturday, October 3, 2009
Sunday, September 13, 2009
Monday, September 7, 2009
Vasakult: eve, maksim, ulla, kirsika, viljar
Vaatamiseks: ristole, margusele, mannile, merlele, helenile, krista aasale :) :) :)
Sunday, September 6, 2009
Wednesday, August 26, 2009
Kuhu blogisse kirjutada?
Maksim teatab:
Minu uudis on nüüd see et 6 Oktoober õhtul võib mind juba kohata Austraalias, Brisbane Int lennujaama daparture väravate juures :) Ma ei ole seda avalikuks teinud enne kui pilet oli ilusti käes ja kinnitatud.
Nüüd on dilemma, kuhu blogisse kirjutada posititusi? Ahh, nalja teen..
Minu uudis on nüüd see et 6 Oktoober õhtul võib mind juba kohata Austraalias, Brisbane Int lennujaama daparture väravate juures :) Ma ei ole seda avalikuks teinud enne kui pilet oli ilusti käes ja kinnitatud.
Nüüd on dilemma, kuhu blogisse kirjutada posititusi? Ahh, nalja teen..
Monday, August 17, 2009
Venemaa
Hey,
Nüüdseks on Venemaal käidud. 5 päevaga on nähtud piisavalt. See on absoluutselt teine maailm, kuigi tegemist on Eestile naaberoblastiga, kohe üle Peipsi järve. Suurem highlight mida välja tuua - inimesed, kelle elamistase on palju palju madalam kui iga keskmise oma Eestis, on väga sõbralikud ja lahked ja optimistlikud. Keegi ei mossita surutise pärast. Mobiiltelefoniga tehtud pilte saab picasa albumist lingil:
http://picasaweb.google.com/pavlov.maksim
Peace"
Nüüdseks on Venemaal käidud. 5 päevaga on nähtud piisavalt. See on absoluutselt teine maailm, kuigi tegemist on Eestile naaberoblastiga, kohe üle Peipsi järve. Suurem highlight mida välja tuua - inimesed, kelle elamistase on palju palju madalam kui iga keskmise oma Eestis, on väga sõbralikud ja lahked ja optimistlikud. Keegi ei mossita surutise pärast. Mobiiltelefoniga tehtud pilte saab picasa albumist lingil:
http://picasaweb.google.com/pavlov.maksim
Peace"
Tuesday, July 28, 2009
Vene viisa saamiseks...
Taaskord Maksim,
Kas selline story pakub huvi?...
Minul on võimalus saada tasuta viisa Venemaale, sest mul on vanaisa maetud Venemaa alale. Väljastatakse viisa nagu kõik tavalisedki, ainult ribas, kus peab olema kirjeldatud reisi eesmärk, tavalise "TURIZM" asemele, tuleb rasvaselt "HAUAKOHA KÜLASTAMINE, PIHKVA OBLAST". Niimoodi oli kirjas õe passi viisas, kui ta viimati Moskvasse otsustas minna. Kahjuks õde isegi ei mõelnud Pihkva oblasti peale. :)
Selleks et Maksim saaks uus ja läikiv viisa, on vaja kaheksa asja:
*pass (mis kehtib ka 6 kuud peale reisimise lõppu)
* 1 foto 3,5х4,5 cm (valgel või heledal taustal)
*juba sõlmitud reisikindlustus (peab katma täielikult viisa kehtivusaja perioodi)
* täidetud ankeet TRÜKITÄHTEDEGA hoolikalt, ilma parandusteta!
* minu sünnitunnistuse koopia
* ema sünnitunnistuse koopia
* ema abielutunnistuse koopia
* vene punase risti v kellegi poolt väljastatud tõend, et vanaisa on tõesti maetud sellesse kohta Venemaal (esitada koopia ja originaal)
ja ongi kogu moos, ei midagi keerulist. Arvan et saan üsna lihtsalt hakkama saatkonnas, arvestades et ilmuda kohale on vaja juba kell 8 hommikul, ja varuda aega lõunani, sest juba tunde sinu ees trügiv rahvas ei pruugi mõista sinu suurt vajadust viisa järele.
Ljublju vseh,
Maksim
Kas selline story pakub huvi?...
Minul on võimalus saada tasuta viisa Venemaale, sest mul on vanaisa maetud Venemaa alale. Väljastatakse viisa nagu kõik tavalisedki, ainult ribas, kus peab olema kirjeldatud reisi eesmärk, tavalise "TURIZM" asemele, tuleb rasvaselt "HAUAKOHA KÜLASTAMINE, PIHKVA OBLAST". Niimoodi oli kirjas õe passi viisas, kui ta viimati Moskvasse otsustas minna. Kahjuks õde isegi ei mõelnud Pihkva oblasti peale. :)
Selleks et Maksim saaks uus ja läikiv viisa, on vaja kaheksa asja:
*pass (mis kehtib ka 6 kuud peale reisimise lõppu)
* 1 foto 3,5х4,5 cm (valgel või heledal taustal)
*juba sõlmitud reisikindlustus (peab katma täielikult viisa kehtivusaja perioodi)
* täidetud ankeet TRÜKITÄHTEDEGA hoolikalt, ilma parandusteta!
* minu sünnitunnistuse koopia
* ema sünnitunnistuse koopia
* ema abielutunnistuse koopia
* vene punase risti v kellegi poolt väljastatud tõend, et vanaisa on tõesti maetud sellesse kohta Venemaal (esitada koopia ja originaal)
ja ongi kogu moos, ei midagi keerulist. Arvan et saan üsna lihtsalt hakkama saatkonnas, arvestades et ilmuda kohale on vaja juba kell 8 hommikul, ja varuda aega lõunani, sest juba tunde sinu ees trügiv rahvas ei pruugi mõista sinu suurt vajadust viisa järele.
Ljublju vseh,
Maksim
Monday, July 27, 2009
Terää,
Mulle ei anna rahu see, et suvel on blogipostituste arv kuidagi kasin. Samas mõistan et rahvas tahab puhata rohkem, olla väljas, kindlasti kanda kvaliteetseid spordiriideid (mis brändi omi? haha) , kuid kirjutada blogi olles rannal, ei ole kõige optimaalsem lahendus.
Mul on siiski kahju, et mul ei ole õnnestunud näha ja suhelda Gillit rahvaga nüüd pika aja jooksul jälle. Viimati Meelise juures Kuusalu kandis. Meelisel oli vahepeal sünnipäev, mis oli ülikõva, ja oli kahju ära minna. Aussid, te ei kujuta ette, kuidas Meelis ja Maris on vana talu ära dekoreerinud. Me tulime ükskord Raimsiga et hoida ühte latti, kuni Meelis paneb "muud asjad" paikka - siis vedeles ümberringi laudas sõnnik ja muid huvitavaid farmielu elemndte. u 3 nädala möödudes kutsub meid Meelis samasse ruumi, mis näeb välja nagu konverentsisaal. Kokkuvõtte: mul on hea meel et gängi liikmed on kõik sellised hakkajad.
Minust: suht vanaviisi, tööl, rutiin, kuid siiski on kõik super ja suht iga päev ja õhtu mingi tegevusega hõivatud. Praegu on meil just see periood kus näitame uusi kollektsioone edasimüüjatele. Sept-oktoobris loodan lõdvemaks lasta. Isiklik elu on samuti paranenud. Siis mingi hetk tahan minna venemaale Pihkva oblasisse, linna nimega Velikie Luki, kus oli üks päev mul au sündida. See nädal taotlen viisa. Vahepeal käisin veel kahel sünnipäeval (praegu on teatavasti nende pidamise intensiivne periood). Igati teretulnud on tasuta kanakoib, salat, ja viin ju.
Siis ükskord Jäneda ühte mäkke sattudes, vaatas mulle otsa selline loom (pildil). Tema kaval pilk paneb elu-olu peale natuke mõtisklema.
Olen põnevil gillit tripi pärast, mis on meil 15 aug nädalavahetusel, exole? ja pakkuda oleks ehk siiski matk ja telkimine...
Ljublju vseh.
Mulle ei anna rahu see, et suvel on blogipostituste arv kuidagi kasin. Samas mõistan et rahvas tahab puhata rohkem, olla väljas, kindlasti kanda kvaliteetseid spordiriideid (mis brändi omi? haha) , kuid kirjutada blogi olles rannal, ei ole kõige optimaalsem lahendus.
Mul on siiski kahju, et mul ei ole õnnestunud näha ja suhelda Gillit rahvaga nüüd pika aja jooksul jälle. Viimati Meelise juures Kuusalu kandis. Meelisel oli vahepeal sünnipäev, mis oli ülikõva, ja oli kahju ära minna. Aussid, te ei kujuta ette, kuidas Meelis ja Maris on vana talu ära dekoreerinud. Me tulime ükskord Raimsiga et hoida ühte latti, kuni Meelis paneb "muud asjad" paikka - siis vedeles ümberringi laudas sõnnik ja muid huvitavaid farmielu elemndte. u 3 nädala möödudes kutsub meid Meelis samasse ruumi, mis näeb välja nagu konverentsisaal. Kokkuvõtte: mul on hea meel et gängi liikmed on kõik sellised hakkajad.
Minust: suht vanaviisi, tööl, rutiin, kuid siiski on kõik super ja suht iga päev ja õhtu mingi tegevusega hõivatud. Praegu on meil just see periood kus näitame uusi kollektsioone edasimüüjatele. Sept-oktoobris loodan lõdvemaks lasta. Isiklik elu on samuti paranenud. Siis mingi hetk tahan minna venemaale Pihkva oblasisse, linna nimega Velikie Luki, kus oli üks päev mul au sündida. See nädal taotlen viisa. Vahepeal käisin veel kahel sünnipäeval (praegu on teatavasti nende pidamise intensiivne periood). Igati teretulnud on tasuta kanakoib, salat, ja viin ju.
Siis ükskord Jäneda ühte mäkke sattudes, vaatas mulle otsa selline loom (pildil). Tema kaval pilk paneb elu-olu peale natuke mõtisklema.Olen põnevil gillit tripi pärast, mis on meil 15 aug nädalavahetusel, exole? ja pakkuda oleks ehk siiski matk ja telkimine...
Ljublju vseh.
Sunday, July 26, 2009
Saturday, July 18, 2009
Friday, July 10, 2009
Veel mõningaid illustratsioone UK reisist.... (segamini)
White cliffs of Dover
Kopenhageni raekoja lähistel
White cliffs of Dover
Cristianias jõe ääres oli lõbus istuda
Subscribe to:
Posts (Atom)