Austraalia: 86 PÄEVA

Tere kallid,

Pajatan siia oma järjekordse loo. Aga kõigepealt: ilusaid jõule kõigile!, edukat tulevat uut aastat! See on natuke maagiline aeg, selle vastu ei saa midagi öelda. Võib juhtuda igasugu positiivseid imesid! ;) Kõike ilusat!

Maksimil on läinud siin põnevalt. Alustaks tööst. Meil ehitati välja uus Kathmandu pood, mis on täiesti Brisbane CBD kesklinnas (minge Google mapi street view 193 Albert Street, Brisbane). Seoses sellega pidime vana poe korraks sulgema, et saada uuele poele keskenduda. Ettevalmistamine meenutas aega millal valmistati ette Tax Free pood TALLINK Victorial. Esimese päeva organiseerimine juhtkonna poolt oli kesine (see oli siis kui rekka täis kaupa oli jäetud meile loading dockile), aga pärast oli arendatud süsteem ja see toimis. Ma ei ole nii kiiret kaupluse ettevalmistamist näinud! Asi selles, et kui me alustasime, poel olid puudu uksed, kassad, laoruum oli värvimata. Seda tegid ehitajad, ja meie oma Kathmandu kastidega, kärudega sebisime ringi, sorteerisime, paigutasime riiuleid. Meile tulid appi mõned üksikud Kathman“dudes“ naaberpiirkondadest Gold coast, Sunshine coast noored. Kokku oli vist meid mingi 15 inimest konstantselt midagi tegemas, keegi ei nutnud, kõik rabasid, mulle väga meeldis, nii sõbruneb inimestega kiiremini. Ehitajad nägid meie ringisebimist, ja see vist andis neile energiat. Ühesõnaga, pood rajanes silme ees. Ja see pood on kahel korrusel! Eesmärk oli avada pood kohe kui on valmis, mingit kindlat kuupäeva ei olnud paigas, sest olime niigi hilinemas ehitajate pärast. Tulemus: 4 päevaga sai tehtud kõik, laupäeval kell 7 õhtul lõpetasime, tegime mõned õlled, ja pühapäeval hommikul juba uurisime kuidas need suured vitriini klaasuksed lahti käivad. Mina olen rahul, kuid meie juhtkond ja vanad olijad on vist väga harjunud vana poe reeglitega, ning nende poliitika suht jätkub. Tulemusena ma pidin saama 2 korda rohkem töötunde, sest 2 poodi pidid olema lahti ühel ajal. Kuid Kathmandu ei ole frantsiis, siis ei saa manager otsustada väga midagi (Nagu Tallinkis  ) , Kathmandu peakontor otsustas vana poe jättagi lukku. Seega siis, mul peaaegu sama arv töötunde mis oli. Kui nii jätkub, siis minu järgmine blogipostitus on uuest kohast kuhu me Sindyga kolime, või oleme kolinud. Aeg ei oota, Austraalias peab reageerima kiiresti.


Üks naljakas juhtum toimus, millest Sindy kirjutas oma blogis ka. Tahtsime väga minna „karussellidele“ kuskile, või veeparki, valisime päevi, mil mõlemad oleme vabad ja puhanud ja ilmaprognoos ei vea alt. Valisime Wet’n’Wild veepargi, telekas tuleb tast palju reklaami, korterinaaber kiitis ka. Uurisime rongiaegu, ärkasime varakult, võileivad kaasas, tublid sellised. Rongid ei käi tihti sinnakanti, arvestasime just selle rongiajaga. Rongijaamas aga läksime rongi peale olles kindlad et see on see õige. Rong tuli, läksime sisse, lõpppeatuses avastame – Cleveland! Aga pidi olema Helensvale! Teisisõnu: vale rong, absoluutselt vale suund, vale siht! Õige rong oli vist meie taga alguses, 2 minutit maas, ja siis keeras Wet’n’Wildi poole. Kui saabusime ,oli umbes 4 minutit selline nukker tunne, kuid päike paistis ja Sindy tahtis seda Clevelandit uurida siiski. Siin oli ka infoputka, kus kukuti soovitama mida me võiks avastada siinkandis. See elavdas väga Sindyt, kuid mind see võttis jonnima. Tahtsin ju veeparki, üüüäääää!  Mul oli ikka päris häbi pärast et jonnisin, see Cleveland oli igatpidi seda väärt et eksida sinna! Sindy picasa fotoalbumis on pildid üleval, need pildid on hetkeseisuga parimad mis meil on!  Sest Clevelandist läks praamike saarele North Stradbroke, kus meie fotoshoot alguse võttiski. Kaasas olid võileivad ja vesi, päev oli veedetud super lahedalt. Vaadake pilte: http://picasaweb.google.com/Sindy654

Ka Wet’n’Wildi me sattusime lõpus. See on vabaõhu käes olev veelõbustuste koht, mis töötab iga päev, ja nii aastate ja aastate jooksul. Mina ei ole suures veepargis kunagi enne käinud, siiani suurem oli Saaremaa Georg Ots SPA, kus basseini läheb väike toruke. Seega eeldasin maksimaalselt ennast välja elada Wet’n’Wildis. Kuid vihma sadas enamik ajast, torus lõin ära küünarnukid, ja oodates oma korda järjekorras valitses ümbruses kanalisatsiooni lõhn. Aga, ei, millest ma räägin, seal oli ikkagi supperrr! Sihuke lõbustus nimega Kamikaze, oli eriti ekstreem, ja me tegime need kõik ära, ning pidasime vastu kuni pargi sulgemiseni.
Ja siis me käisime mägedes. Sindy sõbranna Elina pidas oma sünnipäeva nii, et ta tuli meile järele autoga ja meie edasine siht oli Glasshouse mountains. Me tahtsime kuskil maha istuda et tähistada, kuid kõik istumiskohad sulgesid meie silme ees. Üks pizza koht oli avatud, ja see oli tore ja kodune. Ja tee peal sinna ja tagasi on ka tehtud mõned pildid, kus läbi pilvide paistab välja Glasshouse ebaühtlane maastik.

Jõulud on läbi praeguseks, jõulupäeval oleme Sindyga olnud mõlemad tööl, otsustasime et ei hakka suurejoonelist midagi korraldama. Nihutasime 1 päev edasi, kus mõlemad vabad, tegime süüa, grillisime, jõime veini. Juba üle nädala sajab periooditi siin Queenslandis vihma. Seega väga väljas hetkel ei käi. Nu mis seal ikka teha, lund ju ei ole. Ja siis helistan vanematele Eestisse, ja Teil seal lund nabani. Võtab natuke kadestama ju mis? Siis olid meil veel jõulud Part II , meie šveitslaste tuttavate juures, kes on paarike ja nad on Sindy töökaaslased. Nemad elavad majakeses ratastel, ja nad pargivad ühes lahedas karavan pargis kus ümberringi kasvavad mangopuud, ja kell 5 hommikul papagoide karjumine ei lase magada. Seal me, + veel 2 tuttavat istusime ja tähistasime ja nautisime väljas bussi juures, tegime fondüüd, jõime veini, jagasime kigitusi. Kuusepuu oli väike ehitud dekoratiivne kaktus. Taustaks oli nahkhiirte karjumine (nad teevad häält täpselt nagu ahvid). Sellised siis jõulud. Vana aasta tõotab olema ka ekstreemne, Sindyt kutsuti tööle, ta pakkus vastu tingimusena välja, et ka mina oleksin võetud tööle sel päeval. Ja nad nõustusid, et siis minu esimene tööpäev hospitality firmas on vana aasta õhtul. Aga kui uus aasta on vastu võetud töiselt, siis pidi terve aasta töine olema. Et siis, on see ok, kui järgmine blogipostitus tuleb aastal 2011?? 
….Haha, ei ma kindlasti kirjutan varem.

Kallid kõigile, olge tublid, ja andke märku endast, ja ükskõik mis tagasisidet, see nii soojendab.
Maksim