Oma sünnipäeva hommikul ootasid mind kingitused voodil, mille hulgas oli kirjalik kutse Victoria osariigi erinevatesse veiniistandutesse, mis on kontsentreeritud ühte alasse, mille nimeks Yarra Valley. Maja ees ootamas väike renditud Hyundai, aega on piisavalt, tuju on hea, bensupaak on täis, no worries. Sindyl oli marsruut ka läbi mõeldud, mille läbides olid mind ootamas üllatused ja ahvatlused. Ma ei ole niimoodi saanud oma sünnipäeva veeta, see oli midagi unikaalset. Käisime ühes juustufarmis, kust täitsa eksporditakse kitsejuustusid eri sorte, edasi tulid veinikohad, kus antakse proovida, räägitakse milles on teatud maitse point, millal juua, miks juua :) jne. Veine tellitakse pigem regioonisiseselt, seega Eestis on kahjuks väike tõenäosus seda näha, eriti arvestades hinda millega see oleks Eestis müügil. Kuid siiski, vein on eksporditav väljamaale, ning siin on mul hea meel näha farmide ärisaavutusi.
Degusteerimise käigus panin tähele, et igas uues farmis kus anti veini maitsta, läks maitse aina paremaks. Aina rohkem tahtsin ma valmistajale ka omapoole arvamuse avaldada. Lõuna paiku mul silm säras vägagi sünnipäevaliselt. Ja need ei ole odavad veinid, mitte vino de tavle'st me ei räägi, vaid eri aastate pino noir, viognieur sortidest, kus nendest sortidest võib tulla juttu mitu lehekülge. Ja pakutakse osta pudeli kaupa, umbes 22-25 dollarit pudeli kohta. Ma mõtlen, mida veel, niigi saab tasuta, kindalsti saab alko kettpoes soodsamalt ka, sest noh, kettpood tellib palju, saab müüa siis soodsamalt soovitatavat müügihinnast. Täna näiteks läksin kohalikusse South Melbourni alko poodi et teha väikese uuringu. Otsisin just neid veine mis olid Yarra Valley istandustest. Ja alumine lõug jäigi rippuma. Selgus et oma sünnipäeval olen maitsnud päev otsa veine, mille pudeli hind ei ole vähem kui 45 dollarit väljamüügis. Veini saab Austraaliast poest lõdvalt ka 7.99 AUD/pudel. Elu on lillekene.
Muide, veinireisi käigus tegime peatuse ühes kohas, jõime kohvi, ja siis ma kallistasin tänaval kohaliku posti. Seda mitte niisama - selle küla nimi on Kallista!
Veel selle päeva jooksul jõudsime külastada Donna Buang mäe kõrgeima tippu, 1250 m. Sinna tippu me jõudsime siiski autoga sõites, mitte ronides. Pettumus? :)
Nagu mainisin eelnevalt, sain tööle Vormeli üritusele, teenindusmeeskonda. Müümegi õlut, vett, ja rummikoolat purkides, seisame päev otsa ühes kioskis. Sain teada et töötan ürituse kõik 4 päeva. Esimesed 2 päeva on neil showd, tutvustused, presetatsioonid, näitused, siis laupäev on kvalifikatsioon, ja pühapäeval sõit. Palju kära oli hiljuti tekitatud meedias sellest et mr M.Schumacher is back! jah, võin isiklikult kinnitada see. :) Järgnev video, olge nii lahked:
Jah, tegin enda mobiiliga selle video. Seisin temast 1 meetri kaugusel. Teda oodati seal väravate juures terve päeva jooksul, mina aga olin mööda kõndimas, tundsin huvi, et miks rahvast on kogunenud, otsustasin seltsiks seista (täitsa vene värk, poes järjekorras seismine "seltsiks") 10 minutit, ja siis ta tuligi välja. :) Siis tuli mõte, et see minu töö on seda väärt.
Tegelikult olen saanud töötada juba 2 päeva, olen olnud lastud varem ära, sest kliente ei ole neil päevil palju. KUid homme on juba "see õige" päev, kus pigem jään kauemaks tööle. Kuna olen saanud varem, ning kõndida koju 10 minutit :) viitisimist ei olnud, siis tegin natuke pilte autodest, mis seal näitusel seisid, ja rajal sõitsid:
Ja siis video tõestamaks, et müra on meil piisavalt:
