Saturday, October 30, 2010

Toimus Väike õppus stockholmis.


Ees päästepaat millega sain ka sõita, taustaks meie kolleeglaev.

Monday, September 27, 2010

Merekoolis teadmisi meenutamas


Ja jutt käib häiresignaalidest. Seitse lühikest ja üks pikk signaal... :)

Saturday, September 11, 2010

Tuesday, August 17, 2010

kodus!



aga nüüd ma olen kodus Tallinnas. ja tegelikult me mõlemad oleme üliõnnelikud et see projekt sai läbi ja läks korda. Aasias on ikka nii mõndagi vaadata ja ma arvan et me see peatükk ei ole veel läbi, sinna tuleb naaseda uuesti. Me külastasime Malaysia, Indoneesia ja Singapuri umbes 4 nädala perioodil. Pilte on tehtud tuhandeid, seiklusi on olnud tohutult

Tallinnas üürime korterit ja naudime elu.

Monday, July 12, 2010

Ikka veel Austraalias

Tere. Me kolisime Melbournist välja. See hetk ei olnud emotsioonirohke, kuna oleme seda linna juba piisavalt saanud nautida.
Aga me kolisime välja. Ja võtsime suuna lõunasse, Tasmaania saarele. Parvlaevaga, üleöö, sellisega nagu Tallinki oma, vääga sarnane nt MS Meloodia+ga, kui keegi mäletab sellist. Seal olime öö, siis kell 6 hommikul saabudes sadamasse ootas meid auto rental agent, kes andis üle rendika võtmed. Ajaliselt on kõik nii klappinud et uskumatu. Kuna sadas vihma, siis sõitsime läbi terve saare 280 km otse hotellisse Hobartis.
praegguseks oleme saanud käia Hobartis, mägedes, matkanud ilusates paikades Coles Bay, Wineglass Bay. Väga ilus loodus, mägine, mingid imelikud papagoid, kolm korda oleks üle känguru sõitnud täna. Super lahe. Ja saareke on ju Eesti suurune.

Järgmisena Sindey paari päeva pärast.

Saturday, June 12, 2010

Friday, June 11, 2010

mitu mitu päeva Austraalias World Cup 2010 special




Hey, teate, ei ole see cricket ja aussie football ka nii teemas. Need kolijad kellega ma füüsilist tööd siin praktiseerin, nemad on jah, ainult Footie fännid, ehk siis nende kohaliku Collingwood, Hawthorn, või whatever meeskonna. Nüüd aga hakkas world cup ja ikka päris paljud pilgud on sinna üle läinud. Õnneks seda transleeritakse austraalia tasuta kanalitel, seega mina ka saan seda nautida. (Austraalia suuremates linnades on kaabel tv-d vaja kui tahad mingit special temaatikat filmid,playboy,sind huvitavad maailma kanalid) läbi antenni saab linnas vaadata suurepärase hd kvaliteediga mingi 13 kanalit, kus on meelelahutust küllaga. isegi vene uudiste broadcast tuleb iga päev kell 12.00-12.30. seda mina võimalusel ka naudin.

Lõuna Aafrika juurde tulles aga... on olemas Austraalia meeskond kellel on ka nimi - Socceroos (soccer kangaroos). Nad on väga hästi toetatud kohalikke poolt. Ka rahaliselt sponsorite poolt. Nende meeskonna teemalised särgid, muud tränid, on nüüd leida paljdes poodides. coles toidupoes anti mulle kassas tasuta SOCCEROOS lipp mida kinnitatakse autole. Ahh, oleks veel auto.... Kuid reaalsuses ütlevad kõik et võidab pigem Holland. Socceroos ei lähe esimesest voorustki edasi.(nende esimene mänd on Saksamaaga muide).

Aga võtakse mängu tõsiselt. Rääkides mängust Austraalia-Saksamaa, selle online ülekanne toimub praeguse seisuga homme kell 4 öösel meie kohaliku aja järgi. Õnneks on olemas pubid mis said linnalt õiguse olla sel ajal avatud ja suurel ekraanil seda mängu esitada. :)

Muidu minul läheb näiteks hästi. Vahepeal oli vaikne tööl. sest ei olnud tellimusi. Läksin just täna kandideerisin veel ühte kolimisfirmasse "Two men and a truck", kust võib tulla vahetusi ka nats. Aga ega midagi, jäänud on siin Melbournis meil veel vaid 4 nädalat. Väga suur elevus on peal. Meie reisiplaanidesse on tehtud muudatused muide. Enne KualaLumpurisse elndamist, jõuame ära käia Tasmaanias, kuhe lähme öösel praamiga linna Devonport, seal võtame auto ja 3 päeva seikleme saarel, siis Hobartist lendame Sidneysse, kus oleme ka 4 päeva lahedad turistid. Ja siis juba Sindey-Melbourne-Kuala Lumpur. Asia baby, here we come!!

Palun siia kommentaare kes vaatab jalkat ja kes kelle poolt rohkem on..

Maksim

Saturday, June 5, 2010

South Melbourne turu kalalett üllatas.



China rajoonis müüjakse bubble milk tea


Nii näeb välja valmis produkt ülevalt. Valida sai mingi 15 maitsest. Valisime mango. Maksis 3.50. :)

Saturday, May 29, 2010

235 Päeva Austraalias!

Tööl läks enneolematult vaikseks. Ilm läks enneolematult sügiseks. Mõlemad olime vahepeal nohused ja palavikulised. ;) Pidime vahelduseks asja muutma ergsamaks. Niisis, kauaoodatud Great Ocean Road ootel, reis kokku 2 päeva, auto 2 päevaks bronnitud, hotell Apollo Bays bronnitud, söök-jook pakitud - minekuks valmis. Kõik asjaolud olid meie poolt. Kuigi ilmaennustus ei olnud väga positiivne, saime ikka oma miinimumi portsu päikest et saada apostlid piisavalt valgustatud. Autoga vedas, sai teha upgrade 4X4-le hea raha eest. Peale 12 apostlite sai nähtud nii mõndagi muud, ning see tegi ka tuju paremaks.
Great Ocean Road marsruut on 243 km, suht lollikindel, liigelda oli lihtne, mööda rannikut, tehes peatusi seal kus on silt "scenic view". Lisaks olid teel muud ahvatlused: Geelong linna külastamine, matkamine vihmametsas, suur majakas millest avanevad ilusad vaated, känguru kes meid nähes jooksis vist raporteerima oma juhatusele, loetud puude peal 17 koaalat kellel oli vägagi savi et neid loetakse, muidugi suurim turismimagnet - 12 Apostlit, mille ümbruses oli ikka parajalt turiste. Tegemist oli neljapäevase päevaga muideks.
Meile meeldis! Tulge ja tehke see reis ka ära! Suht kohustuslik kõigile kes siiakanti satuvad.

Saturday, May 8, 2010

217 Päeva Austraalias!!

Heiia heiia,

Nagu on näha piltidelt, mis ma ennem laadisin, hakkasin suuremas mahus tegema tööd kolimises, ning lõpetasin töö Kathmandu matkapoes. 6 kuud saan ainult olla ühe tööandja juures, ning esimest korda tegi nüüd hiljuti see fakt mind nukraks . Kohtasin lahedaid inimesi seal. Nüüd, töötades kolimises igasuguste redneckidega, saan kogeda kultuuri juba hoopis teisel tasandil. aga kurta pole midagi. nalja saab igal pool.

Vahest tuleb üllatusi ka. Näiteks paar päeva tagasi oli kolimine ühel korteril Melbourni st Kilda rajoonis, korteri nimi oli "lakeview penthouse", niet võib ehk ette kujutada mis mööblit ja maale seal tassima pidi. korter nimelt võttis tornmaja kaks viimast korrust nr 16 ja nr 17. Saada diivan sinna ei olnud võimalik, kuna lift oli liiga väike, õnneks oli leitud kraana, mis ulatub nii kõrgele. Vastasel juhul täitsa kaaluti helikopteriga diivani kohaletoimetamist 17nda korruse rõdule. Selle korteri vaade rõdudelt oli ühel pool Melbourni pilvelõhkujatele kesklinnas, teisel pool Albert pargile, kus toimus vormel Grand Prix. korteri omanikuks osutus mehike, kelle amet on seotud transpordiga. really? mitte poliitika, mitte pangandus? tal oli suur raamatukogu veel, kuid seal esines rohkesti värviliste kaantega bestsellereid, action raamatukesi, detektiive. eriti sürr. ja meid oli 5 kolijat kes töötasid sel päeval, päeva lõpus tuleb talt veel teeraha, igaühele 1000 eeki ulatuses cash. no vahest joppab.

Kathmandu inimestega oli meil jälle hüvastijätt, eelmine oli mäletatavasti Brisbane omadega. Seekord toimus asi Melbournis isegi lõbusamalt, ja kui minu teada on neil olnud raskusi kokku saada nii palju osalejaid väljaspool tööaega, siis nüüd tundsin ma ennast eriti edukaks, et kohale tulid peaaegu kõik. Melbourni Kathmandus töötamise ajal olen jõudnud õpetada kahele tüübile vene alfabeeti ja mõningaid sõnu ja väljendeid, millega lisasin motivatsiooni niipalju, et üks tüüp otsustas järgmine semester võtta ülikoolis vene keele :) Ma ei teadnud et mul on selline power olemas. :)

Töötasin ka paar päeva Meblourne Cricket Groundis klienditeeninduses. See on selline ümar suur staadion kus toimuvad suured Aussie football ja cricket mängud ja jumal teab veel misasjad. esimene päev oli suur mäng, olin baaris, kallasin õlut kraanist, päris lebo. Teine päev pangi hoopis siuksesse kohta nagu Red Rooster. kas Sa tead mis on Red Rooster?! http://www.redrooster.com.au/ Neid on siin nagu MacDonaldseid, igal pool. Mu vahetus seal oli ainult 3 tundi. Töötamise ajal, kõik need 3 tundi ma vaikselt pobisesin "red fuckin' rooster". sest, esiteks supervisor oli väike pilukas u 19 aastat vana, ja talle meeldis kuidas mul tulid friikad välja, seega tegingi friikaid seal ainult enamasti.

Piletid koju on nüüd olemas. Marsruut ei ole väga otsene.....muidugi, aga mis te siin üllatute?!! Keegi ei lenda Austraaliast Eestisse otse! :) Just eile saime kõik päevad paikka, kus kohas konkreetselt mitu päeva, ja hotellidega oli juba praegu väga nutune, kolmveerand meie tehtud päringutest hotellidele olid vastatud eitavalt. ning seda u 3 KUUD VAREM järele pärides!! Ma ei teadnud enne mis infot TripAdvisor lehel võis saada üldse, nüüd on see minu mingi parim sõber, ma olen mingi miljon review'd lugenud nüüd. :)
Läheme Melbourne - Kuala Lumpuris - Bali saar - Lombok saar - Singapur - siis jälle Kuala Lumpur 2 ööd - London - Tallinn. kas nii sobib Sulle? :) Oleme Sindyga ikka väga põnevil.

Meil on muidu Melbournis läinud tuulisemaks. Külmetasin esimest korda ära nüüd siin lõpuks. tee meega, mandariinid jne. Jalgrattaga khjuks ei saa minna sõitma, kuid see ju ongi parim aeg teha plaane reisiks ja Eestis olemiseks sügisel.

kallisid

Tuesday, April 27, 2010


Ma lõpetasin töötamise kathmandu poes.

Friday, April 2, 2010

Ühel inimesel oli kodus selline känguru.


Muidu kunstskulptuur, ainult käpad ja kõrvakarvad on päris. Saadud austraalia oksjonil 6500 aud eest, hetke väärtus 16 000 aud.

Friday, March 26, 2010

175 päeva Austraalis (Birthday special)

Minul oli sünnipäev. Tänan õnnitluste eest, mis olen saanud suuliselt, kirjalikult, virtuaalselt. :) Oli meeldiv, tegi südame soojaks. Mul on nii palju häid sõpru tegelikult.

Oma sünnipäeva hommikul ootasid mind kingitused voodil, mille hulgas oli kirjalik kutse Victoria osariigi erinevatesse veiniistandutesse, mis on kontsentreeritud ühte alasse, mille nimeks Yarra Valley. Maja ees ootamas väike renditud Hyundai, aega on piisavalt, tuju on hea, bensupaak on täis, no worries. Sindyl oli marsruut ka läbi mõeldud, mille läbides olid mind ootamas üllatused ja ahvatlused. Ma ei ole niimoodi saanud oma sünnipäeva veeta, see oli midagi unikaalset. Käisime ühes juustufarmis, kust täitsa eksporditakse kitsejuustusid eri sorte, edasi tulid veinikohad, kus antakse proovida, räägitakse milles on teatud maitse point, millal juua, miks juua :) jne. Veine tellitakse pigem regioonisiseselt, seega Eestis on kahjuks väike tõenäosus seda näha, eriti arvestades hinda millega see oleks Eestis müügil. Kuid siiski, vein on eksporditav väljamaale, ning siin on mul hea meel näha farmide ärisaavutusi.

Degusteerimise käigus panin tähele, et igas uues farmis kus anti veini maitsta, läks maitse aina paremaks. Aina rohkem tahtsin ma valmistajale ka omapoole arvamuse avaldada. Lõuna paiku mul silm säras vägagi sünnipäevaliselt. Ja need ei ole odavad veinid, mitte vino de tavle'st me ei räägi, vaid eri aastate pino noir, viognieur sortidest, kus nendest sortidest võib tulla juttu mitu lehekülge. Ja pakutakse osta pudeli kaupa, umbes 22-25 dollarit pudeli kohta. Ma mõtlen, mida veel, niigi saab tasuta, kindalsti saab alko kettpoes soodsamalt ka, sest noh, kettpood tellib palju, saab müüa siis soodsamalt soovitatavat müügihinnast. Täna näiteks läksin kohalikusse South Melbourni alko poodi et teha väikese uuringu. Otsisin just neid veine mis olid Yarra Valley istandustest. Ja alumine lõug jäigi rippuma. Selgus et oma sünnipäeval olen maitsnud päev otsa veine, mille pudeli hind ei ole vähem kui 45 dollarit väljamüügis. Veini saab Austraaliast poest lõdvalt ka 7.99 AUD/pudel. Elu on lillekene.
Muide, veinireisi käigus tegime peatuse ühes kohas, jõime kohvi, ja siis ma kallistasin tänaval kohaliku posti. Seda mitte niisama - selle küla nimi on Kallista!

Veel selle päeva jooksul jõudsime külastada Donna Buang mäe kõrgeima tippu, 1250 m. Sinna tippu me jõudsime siiski autoga sõites, mitte ronides. Pettumus? :)

Nagu mainisin eelnevalt, sain tööle Vormeli üritusele, teenindusmeeskonda. Müümegi õlut, vett, ja rummikoolat purkides, seisame päev otsa ühes kioskis. Sain teada et töötan ürituse kõik 4 päeva. Esimesed 2 päeva on neil showd, tutvustused, presetatsioonid, näitused, siis laupäev on kvalifikatsioon, ja pühapäeval sõit. Palju kära oli hiljuti tekitatud meedias sellest et mr M.Schumacher is back! jah, võin isiklikult kinnitada see. :) Järgnev video, olge nii lahked:

Jah, tegin enda mobiiliga selle video. Seisin temast 1 meetri kaugusel. Teda oodati seal väravate juures terve päeva jooksul, mina aga olin mööda kõndimas, tundsin huvi, et miks rahvast on kogunenud, otsustasin seltsiks seista (täitsa vene värk, poes järjekorras seismine "seltsiks") 10 minutit, ja siis ta tuligi välja. :) Siis tuli mõte, et see minu töö on seda väärt.

Tegelikult olen saanud töötada juba 2 päeva, olen olnud lastud varem ära, sest kliente ei ole neil päevil palju. KUid homme on juba "see õige" päev, kus pigem jään kauemaks tööle. Kuna olen saanud varem, ning kõndida koju 10 minutit :) viitisimist ei olnud, siis tegin natuke pilte autodest, mis seal näitusel seisid, ja rajal sõitsid:







Ja siis video tõestamaks, et müra on meil piisavalt:


Wednesday, March 24, 2010

Thursday, March 18, 2010

165 päeva Austraalias

Tervist,
Ma tahaks kohe alguses edastada oma postiaadressi Melbournis:
335 Moray st
3205 South Melbourne
VIC
Australia

Asi selles, et sain teada et mul oli hiljuti saadetud pakike Brisbani aadressile. Mul on siiralt kahju, aga siin ei saa midagi parandada.


Minu hiljutised tegevused on olnud enamasti seotud tööga, kuid siiski oleme Sindyga ka saanud minna välja, lõõgastuda. Näiteks Sindy sünnipäeva raames oli lahe retk mehhiko taco baari, mis on veel suht kuulus oma hiigelsuurte margaritade poolest. Kui ma oskasin kujutada ette magrarita nunnu klaasike originaalsuuruses, siis nende pokaal oli ikka mõned korrad suurem, siuke mini akvaarium, kuhu valati u 2 liitrit ehtsat mehhiko jooki.

Sama tähtpäeva raames sattusime veel sööma kohta kus jaapani kokad tegid sul laua ees showd, viskasid sulle kausse riisiga kätte, tegid suure tule, lõikasid söögist tükikesi, et nad lendaks sulle otse suhu. Ta praadis meie ees 2 tundi, mille jooksul sai proovida väga erinavaid jaapani mere produkte. See on samuti olnud elamus. Kuid see päev ainult sellega ei piirdunud, peale jaapani restorani läksime Melbourne Crown Casiinosse (mitte raha maha mängima, ei), sest seal on palju lahedaid võimalusi lõõgastuda. See kasiinokompleks on ikka väga suur, see on kõike suurem kasiino lõunapool maakera. Sellega nad siis "löövad". Ja siin ma uhkusega mainiks et kõik ülalmainitud sotsialiseerumiskohad asuvad meie renditavast kohakesest vaid kõnnitee kaugusel. see mehhiko TacoBill = 3 min jalutamist, jaapani resto = 5 min jalutamist, Crown Casino = u 15 min jalutamist. Onju lahe? Ma arvan et meil hakkab kahju sealt välja kolima just eelkõige asukoha pärast. Sest Formula 1-st ma ju ka mainisin? 200 meetrit elame rajast eemal. Ja Vormel hakkab järgmine nädal. Ja kohalikud juba pobisevad, et "oh kus tuleb müra jälle see aasta". Ma juba käin ja vaatan kõige tõhusamaid kõrvatroppe poodides.

Aga uudiseks jääb veel see, et ma veel töötan sellel vormeli üritusel. Ürituse ajal, ürituse alal müün sööke ja jooke väikses kioskis. Käisin intervjuul ühes cateirng firmas kes värbas inimesi vormelile ja veel ka kriketi turniirile. Ma arvan et ma sellepärast saingi tööd, sest ütlesin et elan 200 meetrit ralli rajast. Aga ühesõnaga, sain tehtud veel RSA (see on kohustuslik Responsible Service of Alcohol mini koolitus, mille läbides võib töötada alkoga seotud kohtades), hetkel veel ei tea tunde ega vahetusi , aga loodetavasti saan kombineerida nii töö kui ralli jälgimise naudingut. Üritus kestab 3 päeva, ja seal pakutakse ka palju lõbu. Esineb Simple Minds.

Üldiselt aga käin tööl siin. Saan poolepäevalisi vahetusi Kathmandu poelt, vabad päevad küsin tööd kolimisfirmas, kus saab siis oma kogunenud füüsiline energia ära kasutada. :) Täna olin ka kolimises, neil on leping sellesama Crown Casinoga, seega "objektile" ei pea pika teed kõndima. Täna vedasime kärudega ringi mänguautomaate (rasked on krt, koos müntidega sees veel) laost kasiinosse ja tagasi. See Crown kasiino värk on muideks koopia Tallinki laev. Töötajad sebivad koridorides nagu sipelgad, samasuguselt riides, samasugusest siidmaterjalist vestides, ainult rohelistes. Samad parfüümi lõhnad igal pool. Töötajate söömiskoht (kus meie kui teenuse osutajad võisime ka hommikust tasuta nautida) on nagu laeva mess, kus saab just piima ja mahla nendest dispenseriautomaatidest.

Kathmandus ei lähe ka pahasti. Brisbane'i omas oli palju rohkem pinget. Siin on mu kaastöötajad kõik kunstilise loomuga tudengid, nendega on läbi saada lihtsam kui ma alguses arvasin :D :D
Aga ei, ei ole alati naljakas. Eelmine nädal pidi näiteks vargale järele "minema" (jooksma ei pidanud, sest ta ei pannud jooksu), üritas pihta panna veekindla jope. Ja siis kui palusime tagasi, siis ta lihtsalt võttis selle kuskilt kõhu alt, ja ütles veel SORRY tagastades. Ei ole ju naljakas üldse, eksole?!

See vene baar LAIKA, kus ma pidin töö saama, on ikka minuga ühenduses, kui nad ei kiirusta. Me saame veel selle lätlasest-venelasest härraga kokku, ja siis vaatab. Aga lahe on, saan vene keelt ka rääkida kellegagi. Ok, tema ei ole ainuke, meie läheduses on üks kingsepp-võtmetegija, hästi tore keskealine vene paar töötab seal.

Mis siis veel. Kas ma rääkisin, mis meie elamine endast kujutab? Vist rääkisin...

Kallistan Sind, kes Sa loed seda blogipostitust. Tahan et teaksid, et kui väärtuslik on mu jaoks et seda loetakse. Ootan kriitikat kommentaarides.
:) Maksim

Friday, February 26, 2010

147 päeva Austraalias

Kujutate ette. Ühe päeva jooksul jõuab nii mõndagi teha, ja mul on siin õnnestunud 147 päeva olla. Kui paljude asjadega ma oleks pidanud olema hakkama saanud? Tegelikkuses on peavad vahest väga sündmusterikkad, vahest aga suht tühjad, rutiinsed.

Peale meie saabumist Melbourni oleme mõlemad aktiivselt otsinud töödSindyl läks see asi edukamalt, ta hakkas teenima ühes ilusas kohvikus mis asub shoppingu tänavapromenaadil, kohvik mitte inualt teeb kohvi, vaid valmistab käsitsi ja müüb shokolaadikommikesi kuhu pannakse sisse veel igasugu maistvaid imevidinaid. Minul aga läks rohkem aega, et leida tööd. Oli tunne et Melbourni igal teisel iniesel on minu cv. Enamasti üritasin minna kohale isiklikult ja rääkida näost-näkku, aga kasutasin ka emailimist ja online kandideerimist. Ühes pubis Port Melbournis küsisin, et kas on ehk midagi tööd pakkuda teeninduses, tüdruk ütles "i can take your resume, you never know, staff changes all the time". võttis mu cv, vaatas mu nime, küsib "are you russian" ja siis ütleb "i am from Estonia by the way". Ma mõtlen "no tere talv!" Selgus et samamoodi tuli tüdruk oktoobris Austraaliasse, Tallinnast, nimeks Kerli, töö talle väga meeldib. Edu Kerlile!
Mulle on tulnud igasugu pakkumisi. Ja käisin paaris kohas ka proovipäeval. Näiteks üks vene lounge baar Laika ühes turismikeskses kohakeses St Kilda beach, kus omanik on venelane Lätist, temaga olen teinud intervjuu, ja nad avaldasid huvi mu vastu. Hetkeseisuga saan tööd põhiliselt kahest kohast: seesama Kathmandu pood, ja üks moving firma, kus ma edukalt kolin kortereid ja officeid. Kolimine on siin isegi lõbusam ja paremini tasuvam kui USAs, seega, higistamisele vaatamata, olen rahul.

Oleme Sindyga teinud plaane juba, mida tahaks Victoria osariigis Melbourni lähistel vaadata. Siiamaani oleme piirdunud linna avastamisega; tänu tööotsingutele on nüüd kesklinn ja paljud linnaosad päris selged. Oleme käinud loomaaias, selle kohta näidati uudistes igal pool maailmas, et sinna loomaaeda asus elama väike elevandipojake Mali. Ema näiteks ütles mulle telefoni teel, et ta nägi vene uudistes seda.

Oleme veel käinud Victoria Queens market, mis on osariigi suurim turg. Me läksime sinna just ühel konkreetsel päeval, sest sel ajal toimus seal midagi festivali moodi, esinesid väikesed bändid, sai maitsta mitme riigi köögi sööke ja soetada igasugu huvitavaid suveniire ja muu träni. Ühes telgis olid näiteks roosid, mis olid kunstiliselt töödeldud nii et nad muutusid pehmeks ja karvaseks ja säilivamaks aastateks, ja nendest roosidest oli tehtud lahedaid asju.

Siin hakkab suvi otsa saama, ja juba saab vabamalt hingata, niii palju umbsust ei ole võrreldes ajaga millal tulime alguses Melbourni. Alguses oli selline huvitav ilm, mida ma ei ole kuskil mujal kogenud - oli tuuline, kuid tuul oli selline kuum nagu föönist, ja üsna tugev tuul. Ja nii kesklinnas jaanuaris.Nüüd aga jah, kui ma kell 6 hommikul läksin tööle eile siis pidin värisema külmusest.

Kui olla aus, siis algul mulle Melbourne ei meeldinud, räpasem, nagu New York, rohkem lärmi kesklinnas. Olin rohkem Brisbane poolt. Sealne troopika oli mulle väga meeldiv. Nüüd tasakesi muutsin meelt. Inimesed on siin südamlikumad. Brisbanis oli palju kunstlikke naeratusi, ja "how are you?" küsimus kõlas väga ükskõikselt. Nüüd avastame Melbournis seda rahvaste segu mis siin valitseb. Melbournis saab paljusid kohti võrrelda paljude teisete maailmakohtadega. Fitzroy on nagu Brooklyn NewYorgis, st Kilda on nagu Lõuna Prantsusmaa, meie maja lähistel on sellised elumajad, mida ma olen näinud Stockholmis, kollased sellised. Ja rääkimata kesklinnast, kus on arendatud ChinaTown ja Kreeka rajoon sealsete söögikohtadega.

endiselt täiendatakse fotoalbumit aadressil: http://picasaweb.google.com/Sindy654

Naeratusi saates,
Rändaja Maksim

Monday, January 25, 2010

110 päeva Austraalias



Väike Update minult. Mäletate ma rääkisin et lähme Melbourni? See isegi toimis!
Ütlesin Kathhmandus tööl et jah, minek. Kõik päevad enne minekut olin graafikus tööl. Siis mulle korraldati väike lahkumispidu aka jooming baaris kesklinnas. Anti soovitusi, sooviti good luck. Järgmine päev kiire toa koristus/lihvimine, värskendav ujumine hoovi basseinis meie heade Eesti tuttavatega Erkki ja Maarjaga, minek koos nendega Brisbane lennujaama ja siis lend. Ah jaa, mitte veel. Lennujaamas enne lendu veel kiire asjade ümberpaigutamine ühest kohvrist teisse, et meie mõlema kohvrid annaks kuni 46 kilo. Pidi ära viskama mõningaid asju ka. Edasi sujus ok. Kiire lend ilma söögita. Kiiresti trammiga hosteli (sest trammid on tõepoolest kiired). Tuleks ära mainida, et olles ära hellitatud troopilise kliimaga, pidime Melbournis kogema külma tuult kohe kui saabusime. See oli selline a la Tallinn septembri õhtul. Aga tundus juba nii külm. :) Alles siis hakkasin väärtustama sulevesti, kampsuni ja softshelli, mis võtsin Eestist kaasa oktoobris.

Hostel oli üllatus. Reception oli baaris. Baaritädi võttis raha, andis võtme ja varustas infoga, et mis soodukaid baarist me saame. Hosteli tuba oli koristatud, kuid atraktiivne ta siiski ei olnud. Ikka pean tunnistama, et heaga harjub väääga kiiresti ära. Kasutasime linu ja rätikuid, mis olid meil kaasas, mitte neid mis pakuti. Öösel lällasid backpackerid kohe ukse taga koridoris. Magada oli raske. Kuid meil oli kaks ööd broneeritud, ning selle perioodi jooksul pidime otsime uus elamine Melbourne’is. Kohe hommikul alustasime kuulutuste peale helistamisega. Melbournis elab muidu mingi 4 miljonit inimest, kaks korda rohkem kui Brisbane, aga häid kuulutusi tuli palju harvem. Kahe päevaga käisime mingi 3-4 kohta, kõik suht koledad. Teise päeva lõpuks pidime juba kohvrid kuskile viima. Hotelli ja hosteli enam ei saanud. Mitte raha pärast. Rahaga ei ole priisata, kuid probleem oli hoopis tennise Australian Open 2010, mis hakkas just paar päeva enne kui me tulime. Kanepi mängib ka muide. Kõik linna magamisvariandid olid broneeritud. Valisime siis „koledatest variantidest“ ühe välja ja hakkasime sinna suunduma, kuid viimasel hetkel helistas meile üks Korea tädi ja pakus tulla vaatama ühte tuba mis SAI JUST VALMIS! Tulime kohale, oligi nii, toomata oli pesumasin, külmik, ja meie dusshikabiini uks. Nüüdseks on need olemas, lisaks eile, kui me linnas olime, salaja riputati meile seinale korralik telekas. See tuba on kallim kui Brisbane tuba, kuid selle võrra tuleb rohkem tööd ka leida ja teha. Ei ole mingit lebo enam . :)

Melbourne’ist. Mulle ta enamasti meenutab New Yorki. Palju rohkem immigrante, rohkem kunsti, rohkem juute. Isegi vene rajoon on, käisime Sindyga uudistamas. Seal on kohvikud ja restod ja poed, ja kus pakutakse kasuka salatit, borši, pelmeene, liha pirukaid, müüakse kalja ja Karums kohukesi. Ühe „söökla“ seinal rippus poster, et Melbourni on saabumas Dima Bilan, kuid mitte kontserdiga. Tuleb tutvumisõhtu, küsimused-vastused, ja siis vene diskoteek. Rajooni nimi on Balaclava. Mööda seda rajooni jalutades, peatusime ja sõime ühes ungari fast foodis guljaši. Sellega veelkord meenutan kui palju eri rahvusi siin pesitseb. Kuid koht kus me elame on South Melbourne, rahulikum ja puhtam, selline eramute ala kesklinnast 10 min kaugusel, kus võib autoga sõita aeglasemalt kui muidu. Ja meie tänaval Moray street, ühe maja juures kasvavad aias banaanid. Rohelised veel, kuid siiski.

Tööd otsisime täna intensiivselt. Orienteerume geograafiliselt nüüd Melbournis hästi, sest ruumi otsimiseks ennem kulus ka energiat ja aju. Siin on rohkem kohti ka millest haarata. Kui hakkavad intervjuud tulema ja mingit tagasisidet tuleb, kirjutan sellest veel. Parimat kõigile kõik, lähen offline.
(homme on Australian Day, mis meile lihtsurelikele tähendab, et kõik kohad linnas on kinni, kodanikud teevad barbeque ja joovad palju alkoholi).
Kõike positiivset soovides,
Maksim

Friday, January 8, 2010

peaaegu 100 päeva Austraalias :)

ok, tere kallid.
ilusaid pühi teile sinna Eestisse, teil pühad ju kestavad kauem, sest nüüd läheb ikka aega kuni kogu lumi sulab, onju?
minu uudis on selline et 10 päeva pärast võtame suuna Melbourni. seal tiirutavad vormel 1 mehed ja seal on ka tennise maailma turniirid. ja pingviinikesed (nad on väikesed seal), ja ookean on kohe lähedal. ja tööd pidavat rohkem olema. kõik see klapib sellega mida me Sindyga soovime. KIVI KOTTI siis meile :P
Aastavahetus oli mul eriti unikaalne, Sindyga kahjuks ei olnud sel õigel hetkel koos, sest ta oli tööl. Tahtsin kokku saada Kathamndu kollegidega Southbankis (sealt lasti ilutulestikku), ja samuti näha uusi eesti tuttavaid, kellega tutvusin poes kui nad käisid telki ostmas.... paraku, suure rahvamassi tõttu, oli southbankil levi puudus, seega ma ei saanud ühendust, ja nii nautisingi. aga unikaalsus ka seisnes veel selles, et mul olid shortsid, sandaalid, minu ees suplesed välibasseinis lapsed ja ma pidin koos rahvaga karjuma inglise keeles numbrid kümnest tagasi üheni. seda küll minuga enne ei juhtunud. niisiis, uus kogemus.
meil oli Sindyga koos üks vaba päeva, otsustasime jätkata mini üritustega projekti raames Exploring Brisbane. Võtsime ette ühe päeva matka linna rajooni Wynnum, mis on ookeani ääres. väike sõit rongiga, väike jalutuskäik mööda rannikut, väike õlu, väiksed naljad. arvasime et tuleb palju avastusi, nagu meil ikka kombeks on, aga koht oli tavapärane.
lugupidamisega,
maksim

Saturday, January 2, 2010

Austraalias on külm ainult puudel!


Järsult nägime puu külge toetumas RADIAATORIT.